Piiblipäevad tähistasid 45. sünnipäeva. Ilmselt ei osanud nende julged alustajad toona mõelda, et aastatega saab külvatud seemnetest nii suur õnnistus! Võime olla tänulikud, et Jumal kingib ja varustab suuremalt, kui me paluda oskame. Tänavune festival toimus 30. septembrist 1. oktoobrini Tallinnas Kultuurikatlas peaaegu rekordilise 700-osalejaga – halleluuja! Selle aasta keskmeks oli küsimus: „Miks mina?!“ PP meeskonna igatsus oli tuua esile, kes me oleme Kristuses ja millise eesmärgi on meile seadnud Jumal ning kuidas panna oma „mina“ kõrvale ja järgida rohkem „meie“ perspektiivi.
Esmakordselt olid Piiblipäevad suunatud kahele sihtrühmale: kooliealistele noortele ja noortele täiskasvanutele. Selline lähenemine võimaldas luua mõlemale kohast vormi ja kvaliteetset sisu, mis just nende eluperioodi kõnetab. Ka kõnelejaid oli rohkem kui varem, 9 sessioonil astus üles pea 40 inimest.
Avasessiooni „Minu mina“ juhtisid Meego Remmel, Albert Kaljuste ja Maarja Usin. Loomutruus näitemängus kehastas Meego isa ning Albert ja Maarja lapsi, kellel olid elu suured küsimused. Lavatükk tutvustas kogu festivali teemat ja andis kõneka pildi kristlase identiteedist.
Teine sessioon oli suunatud eraldi nii noortele kui ka noortele täiskasvanutele. Esimesel oli teemaks „Minu siht – minu identiteet“, kus kõnelesid Mattias Preisfreund, Katre Kotiesen, Hans Heiki Metsamaa ja modereeris Emma Sepp. Paneeli eesmärk oli mõtestada, mille peale on keegi oma elu rajanud, ja küsida, kes nad päriselt olla tahavad ning mida selle saavutamiseks tegema peaks. Teises ruumis ootas ees Lisete Lige eestvedamisel arutelu „Kas kohanduda või muganduda?“ See julgustas nägema end kui Kristuse esindajat ja oma usku igal pool ning igal ajal välja elama. Oma mõtteid jagasid Joel Remmel, Eleri Viinalass ja Mihkel Rehepapp.
Kolmandas sessioonis juhatas Lauri Jürgenson paneeldiskussiooni „Ahvatlev maailm“. Markus Tamm, Jaakob Jüris ja Maria Metsamaa jagasid oma kogemusi ausalt ja ilustamata. See julgustas noori oma väljakutsetega silmitsi seisma ja nendega toime tulema. Noori täiskasvanuid ootas ees Paavo-Peeter Ainla ja Gerly Elbrechti mõttevahetus „Mugav elu koos Jumalaga“. Kuuldud sõnumid innustasid osalejaid oma identiteedis ja usus Kristusesse kindlaks jääma ka elu keerulisematel aegadel: keset valu, kannatusi ja haigetsaamisi.
Neljas sessioon teemal „Miks mitte?“, mida juhtis Amalie Gale Siibak, virgutas kõiki toetuma sellele, mida Jumala sõna ütleb: kes me Kristuses oleme ning mida tähendab päriselt Jumala andestus ja Püha Vaimu vägi meie elus.
Festivali viies ja ühtlasi laupäeva viimane sessioon oli Jumala erilise ligioluga täidetud PP bändi juhitud ülistusõhtu. Evangeelset sõnumit nii kristlastele kui ka neile, kes Jeesust veel ei tundnud, jagas Joel Reinaru.
Kuues sessioon pühapäeva hommikul kandis nime „Kuhu edasi?“ ja oli suurepärane hommikuärataja, sest see pakatas energiast ning oli täis tuld Jumala ja tema sõna järele. Kõnelejaks oli Jaan Lorens, keda need sõnad hästi iseloomustavad. Elupõletajast kirglikuks Jumala armastajaks ja nüüdseks koguduse rajajaks saanud mehe tunnistus oli inspireeriv ja elumuutev.
Festivali seitsmes osa oli taas kaheks jaotatud. Noortele korraldatud seminaris „Kambavaim ja Püha Vaim“ esitati Marge Lige eestvedamisel küsimus: kuidas olla valguseks oma sõpruskonnas? Vestlusringis olid Sven-Joonatan Siibak, Inga Morozov ja Toomas Vardja. Noored täiskasvanud said inspireerivaid sõnumeid Gunnar Kotieseni juhitud sessioonist „Läbi aegade valguseks“, kus Ilve-Teisi Remmel, Ruudi Leinus ja Ülle Kams jagasid oma lugusid, kuidas jäädi Jumalale ustavaks ja kanti Kristuse kutset läbi aegade – nii heade kui ka keeruliste – sealhulgas Nõukogude Liidu aegade, mille nad kõik olid läbi elanud.
Eelviimane sessioon koosnes kahest paneeldiskussioonist ja põhines festivalirahva saadetud küsimustel. Noortel oli Valtrik Pihli juhtimisel teemaks „Jumala plaan minu sõpruskonnale“. Gunnar Kotiesen ja Hanna Rebeka Leinštrep jagasid mõtteid selle kohta, mis rolli üleüldse sõprused ja sõpruskonnad, seda nii kristlikud kui ilmalikud, mängivad Jumala suures kavas ning kuidas järgida Jumala plaani keset vastuolusid, mis sõpruskondades võivad ette tulla. Noored täiskasvanud kuulsid Simona Andreas-Sou eestvedamisel „Jumala plaanist kogudusele“. Koos Vahur Kobini ja Leho Paldrega keskenduti Jumala plaani otsimisele koguduses ning kuidas seda ühiselt välja elada, olles täpselt need, kelleks Jumal meid Kristuses on kutsunud.
Festivali lõpetas Judith ja Jukkis Hyvärineni poolt läbi viidud 9. sessioon teemal „Miks mina?“. Sellega jõuti tagasi küsimuse juurde: „Jumal, miks ikkagi mina?“. Arutleti, mis kõik juhtuks, kui igaüks meist elaks maailmas täpselt nii, nagu Jumal on meid kutsunud. Sessiooni ilmestas võimas hetk, kui pimedas saalis oli igaühel võimalus oma telefoni taskulamp põlema panna. Pimendatud saal sai korraga valgust täis. Igaühe panus oli oluline! Kui kogu Jumala rahvas valgust näitab, siis pimedus taganeb.
Selle Hyvärinenide võimsa illustratsiooni järel läkitas Sven-Joonatan Siibak noored teele – elama selle identiteedi vääriliselt, mille Jumal igale oma lapsele on andnud. Samuti esitas ta sooja kutse, tulla järgmisel aastal PP Festivalile. See on kavas suure vabaõhuüritusena Toosikannu Puhkekeskuses Kesk-Eestis 27.–29. juunil. Vt https://ppfestival.ee/
