Poola sakslane Adam Reinhold Schiewe (22.05.1843 Zduńska Wola – 29.12.1930 Gorzów Wielkopolski) ristis 23. veebruaril 1884. aastal esimesed Haapsalu baptistikoguduse liikmed, rajades sellega esimese baptistikoguduse Eestis. Ta oli 11 aastat Eesti baptismi tegelik juht. Ta on väärt soliidset kohta ülemaailmse baptismi ajaloos, sest viis baptismi uuele maale – Eestisse. Samuti väärib ta tunnustust nende maade baptismi ajaloos ja kirikuloos, kus ta tegutses – peale Eesti veel Poolas, Venemaal, Saksamaal ja Ukrainas.
Schiewe oli aastatel 1876–1877 Sorotšenis (Volõõnia piirkonnas Ukrainas) saksa baptistikoguduse pastoriks ja saadeti sealt koos grupi aktiivsete baptistidega välja. Kuigi Schiewe ei olnud väljasaatmise peategelane, sai tema nimi tänu väljasaadetute toetuseks tehtud rahvusvahelisele kampaaniale laiemalt tuntuks.
Eestlastele on olulisim Schiewe Peterburi-periood aastatel 1880–1895, millesse jääb ka tema tegevus Eestis. Alahindamata tema tööd mujal, tuleb nõustuda tema endaga, et oma põhitöö tegi ta Eestis.
Eesti baptismi teket on peetud rahvusliku liikumise tulemuseks ja Schiewet ainult organiseerijaks, aga tegelikult oli just Schiewe teeneks, et Läänemaa ärkamise üheks tulemuseks oli baptistikoguduste rajamine. Luteri vaimulikkond pidas ärkamist hoopis metodistlikuks. Ilma Schieweta oleks ärkamise pingete lahendamine ja koguduste tekkimine võinud kujuneda teistsuguseks; aga missuguseks, selle üle saab ainult spekuleerida.
Schiewet on peetud liiga rangeks ja korraarmastajaks. Läänemaa ärkamine oli aga kindla liidrita emotsionaalne usuliikumine. Schiewel pidid selleks, et ärkamisest baptistikogudusse sobiv osa välja tuua, olema kindlad vaated ja arusaam koguduse korrast. Schiewe tegi kontrollimatust segapuntrast organiseeritud kogudused ja baptistiliidu, viimane ei saanud küll Schiewe Eestis tegutsemise ajal veel ametlikult vormistatud. Ta andis organiseerumiseks eeskuju ka priilastele, kes temaga küll rahul ei olnud.
Kõige suurem mõju eesti baptismile on tänu Schiewele olnud ajalooliselt saksa baptismil. Kust tulevad mõjud tänapäeval, see küsimus jääb Schiewest juba väga kaugele.
Schiewe õppis 1874. aastal Hamburgi misjonikoolis (baptistiseminaris). Üheks tema õpingukaaslaseks oli Julius Herrmann, kes rajas 18. augustil 1884. aastal Pärnu baptistikoguduse. Schiewe ja Herrmann käisid omavahel tihedalt läbi nii enne kui ka pärast 1884. aastat ja nii ei saa Haapsalu ja Pärnu koguduste tekkimist pidada teineteisest sõltumatuteks. Herrmann jättis töö Eestis Schiewe hooleks ning ka Pärnu koguduse juhtivad liikmed said Schiewe kaastöölisteks. Aga Schiewe tegutses ainult ajaloolises Eestimaa kubermangus ja ei ole teada, et ta oleks kunagi Liivimaa kubermangu eesti aladel käinud. Herrmanni otsuse negatiivse tagajärjena arenes baptism Lõuna-Eestis ehk Liivimaa kubermangu põhjaosas tunduvalt aeglasemalt kui Põhja-Eestis ehk Eestimaa kubermangus.
Schiewe oli aktiivne kirjutaja saksa baptistide ajakirjades ja seetõttu oli tema nimi alalistele lugejatele tuttav. Tema positsiooni hindamisel saksa baptismis peab arvestama, et peaaegu kogu tema elu möödus tänapäeva piiride järgi väljaspool Saksamaad. Kogudused, mida ta juhtis, ei olnud saksa baptismis tooniandvad või olid misjonipiirkondades. Schiewe ei taotlenud saksa baptismis mingit juhirolli ja loomulikult siis ei saanudki seda.
Ilmselt aitasid Schiewel Eestis vastu pidada tema minevikukogemused. Proletaarse päritolu tõttu ei tekkinud Schiewel raskusi lihtsate inimestega suhtlemisel (Schiewe isa ja äi olid kirjaoskamatud kangrud). Schiewe istus kuus korda usu pärast Poolas vangis ja korra saadeti ta maalt välja. Volõõnias puutus ta kokku saksa kolonistide tohutu vaesusega.
Schiewe oli andekas jutlustaja, suure töövõime ja pingetaluvusega inimene. Tal oli kalduvust autoritaarsele juhtimisstiilile. Teda ei tohiks arvustada 21. sajandi seisukohtade järgi, vaid jätta oma ajastusse. Eesti kristluses peaks tema nimi jääma austatuks.
Schiewe põhjalikku elulugu saab lugeda Üllas Linderi doktoritööst (2024). Vt lisainfot: https://ut.ee/et/sisu/ullas-linder-kaitseb-doktoritood-adam-reinhold-schiewe-esimese-eesti-baptistikoguduse-rajaja
Üllas Linder
