Kogukonna heaks vastavalt jõudlusele ja vajadusele
Katkend Aveli Tiiteri (Rakvere Karmel) lõputöö kokkuvõttest
Minu lõputöö teemaks oli „EEKBKLi koguduste sotsiaaltöö valdkonna olukord ja koostööpartnerid”. Uurimisvaldkond oli põnev, kuna tahtsin teada saada, kui paljud kogudused panustavad sotsiaaltöösse, hoolimata sellest, kas neil on selleks eraldi defineeritud valdkond, juht või meeskond. Uurimisprobleemiks oli, et hetkel puudub täpne ülevaade EKB Liidu koguduste sotsiaaltöö valdkonnast ning oma tööga suutsin luua ülevaate 37 koguduse hetkeolukorrast, mis moodustab 43.5% liidu kogudustest. Valimis oli rohkem kogudusi (22) kui liidu koondtabeli statistikas (17 kogudust), kus on sotsiaaltöö valdkond. Seega oli minu lõputöö eesmärk uurida EKB Liidu koguduste sotsiaaltöö valdkonna hetkeseisu ning nende koostööd nii liidu kui ka teiste sotsiaaltöö valdkonna organisatsioonidega. Uurimusest ilmnes, et nii need kogudused, kellel on sotsiaaltöö valdkond, juht või meeskond, kui ka need, kellel see puudub, panustavad oma kogukonna heaks jõukohaselt ning vastavalt vajadusele.
Töö raames kaardistasin 37 vastanud koguduse sotsiaaltöö valdkonna olukorra, uurides koguduste omavahelist koostööd ning nende teadlikkust ja panustamist liidu sotsiaaltöö valdkonda ja teistesse organisatsioonidesse. Uuringust selgus, et kogudused teevad koostööd EKB Liidu sotsiaalvaldkonna allasutustega nagu Sõbralt Sõbrale, Hoolime Koos projektid, Nõustamiskeskus ja Narva Lastetuba. Samuti selgus, milliseid projekte kogukondades ellu viiakse või on viidud. Analüüsist ilmnes, et peamised takistused koguduste sotsiaaltöös on inimressursi puudumine ning vajadus sotsiaalvaldkonna defineerimise ja koguduse konteksti läbimõtestamise järele. Lisaks selgus, millist abi saab liit koguduste toetamiseks pakkuda. Mina soovitan oma lõputööd lugeda eriti nende koguduste liikmetel, kes tegutsevad liidus sotsiaalvaldkonnaga ning ka koguduse juhtidel, kellele võiks see informatsioon olla kasulik oma koguduse töös.
Kuidas me palvetame?
Katkendeid Lisete Lige (3D) lõputöö kokkuvõttest
Töö eesmärk oli kaardistada, milline on palvetamise vaimulaad erinevate EEKBK Liidu kontekstis nii kirjanduses, aga ka Tallinna koguduste juhtide seas ning mida selle kohta õpetatakse, kuidas seda praktiseeritakse ning kristlikus elulaadis nähakse mõjuvat ja/või muutvat.
Ühest küljest on positiivne tõdeda, et teoloogiliselt näevad pastorid palvet sarnaselt, ent teisalt kas on vaja, et meie EEKBK Liidu pilt oleks palve osas mitmekesisem? Teoloogilistest aspektidest jäi palve osas kõlama mõtted, mis igakülgselt ühtisid Tammo ja Roosimaa poolt kirja pandud liiduülese õpetusega. Pastorid pidasid oluliseks seda, et palvetamine aitab igas kontekstis oma mõtted fokusseerida Jumalale, panna maha enda isekus ning otsida alati Püha Vaimu juhtimisel Jumala tahet. Sarnaselt Hallesbyle ja Tammole võrdlesid pastorid palvetamist hingamisega, mis on esmavajalik vaimulik praktika, sest see eeldab regulaarset suhtlust Jumalaga. Pastorid tunnistasid üksmeelselt, et vaimulaadis ja palvetamise viisides võib olla erisusi, kuid see pigem rikastab kogudusi. Samuti toodi välja palve osas järjepidevus, et palvemeelsuses kasvada. Arutleti selle üle, kas tasub palvetada, kui palvevastust tuleb kaua oodata. Leiti, et kuna palve on Jumalaga vestlemine, siis ka Jumala kuulamisel ja ootamisel on oma tähendus. See protsess võib olla ebamugav, ent läbi selle inimese usk kasvab ning lahendus võib olla teel.
Samas temaatika, milles võiks eeldada tugevaid teoloogilisi erisusi – manifesteerimine – olulisi erinevaid arusaamu ei täheldatud. Pigem oskas ehk muidu Püha Vaimu tööd rõhutavad pastorid (ca kolmandik vastajatest) paremini sõnastada, mis on selle tugevused ja ka ohud. Peeti väga oluliseks Piibli kooskõla, Jumala tahet ning vaimulikku küpsust eristada ja tunnetada Jumala poolt antavaid juhiseid. Ka jumalateenistuse kontekstis pidasid nad neid aspekte palvetamise juures oluliseks. Kuigi ülejäänud pastorid neile otseselt ei vastandunud, toodi välja seda, et mõnikord Püha Vaimu tööd tähtsustatakse üle. Vahel on sootuks vajalik ka inimlikult anda oma panus tegutsedes (nt inimest aidates), selmet et palvetada Jumala üleloomulikku sekkumist. Sellistest väikestest erisustest sai järeldada, kuidas teoloogia on spiritualiteediga läbi põimunud ning Püha Vaimu töö seob need kokku.
Sissevaade „noorte maailma”
Katkendeid Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve Peetel) lõputöö kokkuvõttest
Käesoleva lõputöö eesmärk oli kirjeldada noorte seas levivaid allkultuure ja uurida, kuidas nende tundmisega arvestada kiriklikus noorsootöös. Uuring viidi läbi vene- ja eestikeelsete kogudusega seotud noorte seas. Küsimused olid allkultuurides osalemise kohta. Kolme teoreetilises osas kirjeldatud allkultuuri (Jaapani, Korea ja Mängude) olemasolu sai kinnitust.
Lõputöö viimane osa on praktiline. Selles analüüsitakse uurimistulemusi ja antakse nende põhjal nõuandeid lapsevanematele, noortejuhtidele ja kirikule, kuidas allkultuure kasutada. Nii eesti- kui venekeelsed noored nõustuvad ja kirjutavad, et allkultuure võib kasutada, kuid kirikusse ei saa neid tuua. Küll aga võib nende tundmisest abi olla. Kokkuvõtteks usun, et vaatamata teema spetsiifilisusele on allkultuuride teema baptistikoguduste jaoks tänapäeval asjakohane. Samuti loodan, et minu lõputöö aitab vähemalt allkultuuride teemal hõlbustada kontakti vanema põlvkonna ja noorte vahel, tutvustades vanematele noorte maailma.
LOE LÕPUTÖID internetist:
kus.kogudused.ee/kooli-lugu/vilistlased-2/
KOOLITUS TULEKUL
Meeri Jakobsoni lõputöö oli kokku panna täiendkoolitus „Lapsest lähtuv koguduse lastetöö”.
Koolituse planeeritav toimumisaeg on sügis/talv 2024. Ainet on võimalik läbida nii üksinda kui ka kogu lastetöö meeskonnaga. Tulenevalt koguduse lastetöö tegijate tagasisidest ja sisendist, on aine osaliselt veebipõhine, kuid toimuvad ka kohtumised Tallinnas, Kõrgema Usuteadusliku Seminari õpperuumides.
Koolituse vajadus tulenes autori kogemusest, et lastetöö tegijad kogudustes on tihtipeale noored ning neil on igatsus nii pedagoogiliste teadmiste järele (kuidas töötada lastega, et õpitu ja kogetu neile meelde jääks?) kui ka eneseanalüüsi, enda jumalasuhte ja koostöö arendamise järele. Seega saigi eesmärgiks luua täiendkoolitus, mis hõlmaks tervikuna erinevaid aspekte koguduse lastetöö ja lastetöö tegija juures.
