Select Page

Intervjuu Kristiina Metsalaga

Räägi paar sõna endast.

Olen terve elu käinud Valguse Tee Vabakoguduses. Hariduselt olen matemaatikaõpetaja ning omandan Tallinna Ülikoolis magistrikraadi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja erialal. Samuti olen koguduses teinud noortetööd 8 aastat. Lisaks sellele armastan laulda ning ülistust teha. Vaba aega veedan enda pere ja pisitütrega.

Augustis kogunes KUSi üleskutsel kristlastest õpetajate kärg. See kasvas välja Sinu magistritööst – kuidas jõudsid sellise mõtteni?

Idee kristlastest õpetajate võrgustiku loomiseks tekkis magistritööd alustades. Õpetamine, õpetajad ja haridussüsteem on mulle alati olnud väga hingelähedased teemad. Teadsin, et soovin pühendada oma magistritöö aja ja energia just sellele valdkonnale. Magistritöö raames on vaja teha ka praktika KUS-is. Seetõttu pakkus ülikooli rektor Einike Pilli välja, et praktikaks võiksin korraldada Kärje õpetajatele, mis osutus väga inspireerivaks ideeks. Minu soov oli luua päev, kus kristlastest õpetajad saaksid jagada oma kogemusi, toetada üksteist ning leida ühiseid lahendusi haridusalastele väljakutsetele. Luua päev, mis toetaks nii õpetajate professionaalset arengut kui ka vaimset heaolu. 

Miks on see teema Sulle oluline?

See teema on mulle väga südamelähedane mitmel põhjusel. Olen töötanud õpetajana ja tean omast käest, kui palju väljakutseid see amet endaga kaasa toob. Õpetajana peame igapäevaselt tegelema nii õpilaste akadeemiliste kui ka isiklike vajadustega, sageli piiratud ressursside ja ajasurve tingimustes. Need raskused võivad olla kurnavad, kuid samas on õpetajatöö tohutult rahuldustpakkuv, eriti kui näen, kuidas minu töö mõjutab positiivselt õpilaste elu. Kristlasena usun, et kui kasvõi üks kristlane otsustab olla õpetaja, võib ta oma tegudega ja eeskujuga oluliselt muuta õpilaste elu. See on tohutu vastutus, kuid ka suur võimalus teha midagi head ja püsivat. Õpilaste arengut ja edusamme nähes on kõik raskused unustatud – rõõmud ja rahulolu kaaluvad alati üle väljakutsed, millega igapäevaselt silmitsi seisame. Võrgustiku päevade ja kohtumiste korraldamine on äärmiselt vajalik, sest need pakuvad õpetajatele tuge, mida on tihti keeruline mujalt leida. Need kogunemised annavad võimaluse jagada kogemusi, leida praktilisi lahendusi ja saada emotsionaalset tuge teistelt, kes mõistavad samu väljakutseid. Koos suudame luua tugevama ja toetavama kristlastest õpetajate kogukonna, mis aitab meil kõigil oma tööd paremini teha ja samas ka ise vaimselt ja emotsionaalselt kasvada.

Milliseid tugevusi ja arengukohti näed kristlastest õpetajate juures, kui proovida veidi üldistada?

Arengukohad tulevad sageli esimesena meelde. Üldiselt, mitte ainult kristlastest õpetajad, vaid kõik õpetajad võivad oma muredes ja raskustes üksi jääda. Töökoormus on suur ja ootused on kõrged nii õpilastelt, lapsevanematelt kui ka kooli juhtkonnalt. Õpilased vajavad individuaalset lähenemist, vanematega tuleb teha tihedat koostööd, kooli personaliga tuleb suhelda ja samal ajal peab oma ainet ka õpetama. Tihti tundub, et aine õpetamine on kõige väiksem osa kogu tööst. Soovides olla hea õpetaja, peab arvestama kõigi nende aspektidega ja andma endast parima, et õpilased saaksid maksimaalse kasu. See võib viia olukorrani, kus läbipõlemine on kerge tulema. Seetõttu on äärmiselt oluline, et õpetajad ei jääks oma muredega üksi ja saaksid vajalikku tuge. Kristlastest õpetajate seas näen suurt arengukohta, milleks on koostöö puudumine. Meil on vaja üksteist ja üksteise tuge. Tugi ei seisne ainult emotsionaalses toes, vaid tegelikult saaksime üksteist toetada väikestes praktilistes asjades. Kontrolltööde ettevalmistused, õppematerjalid, nipid ja trikid kuidas motiveerida õpilasi, hoida korda klassiruumis, kuidas toetada õpilaste baasvajadusi (kompetentsus-, seotus- ja autonoomsusvajadus) milliseid tarkvarasid kasutada, et oma ainet mugavalt ette valmistada ja anda ning lõpuks on kristlastest õpetajatel ka võimalik lihtsalt koos palvetada. Öeldakse, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Miks me nüüd arvame, et terve küla õpetamiseks on vaja ainult ühte inimest? Kristlastena on meil juba loomupärane soov üksteist toetada ja abistada. Teeme koostöö ja üksteise toetamise meie suurimaks tugevuseks! 

Koolides on vaja häid kristlastest õpetajaid, kes oma eeskuju ja tegudega motiveeriksid ja julgustaksid õpilasi. Ma arvan, et kristlastest õpetajate suureks tugevuseks on kindlasti missioonitunne. See, et me teame, et muudetud elud on võimalikud ja anname edasi õpilastesse seda lootust, mis Jumal on ka meie südametesse pannud. Olen näinud, kuidas see annab usu õpilastesse. Kui õpilane kogeb, et keegi temasse usub, siis see väike lootusekiir võib olla õpilaste jaoks elumuutev. Ma arvan, et me kõik mäletame vähemalt ühte õpetajat, kes on mõjutanud kuidagi meie elusid. On õpetajaid, kes on meid maha teinud ja sellega ka vähendanud meie väärtust ja on õpetajaid, kes meid on kastnud selle väikese lootusekiirega tagasi hingamisse. See on kirjeldamatult võimas tunne, kui keegi meisse usub. See annab lootust, motivatsiooni ning elujõudu. Kristlastest õpetajatena saamegi olla just need, kes mõjutavad oma õpilasi positiivselt. Sellise lootuse andmine õpilastele, armastus ja hoolitsemine nende heaolu eest ongi minu arvates kristlastest õpetajate suurim tugevus. Me hoolime, armastame ja andestame täpselt nii, nagu Jeesus meid õpetas.

Millest Sa unistad seoses kristlastest õpetajate või nende võrgustikuga?

Unistan tõeliselt tugevast koostööst kristlastest õpetajate vahel. Haridussüsteemis on palju probleeme ja väljakutseid ning nende lahendamine nõuab paratamatult aega. Praegusel hetkel on eriti oluline, kuidas me reageerime. Kas jääme kaasa nurisema ja takerdume probleemidesse nii kinni, et ei suuda lahenduste peale isegi mõelda või ühendame käed, toetame üksteist ja töötame koos nende raskuste ületamiseks? Unistan, et kristlastest õpetajad suudaksid luua tugeva ja ühtehoidva võrgustiku, kus jagame teadmisi, kogemusi ja toetame üksteist. Soovin näha, kuidas meie ühised väärtused ja missioonitunne saavad toimetulekustrateegiateks, et leida praktilisi lahendusi hariduse väljakutsetele. Kui me ühendame oma jõud ja annid, saame luua positiivseid muutusi, edendada professionaalset arengut ja pakkuda üksteisele vajalikku tuge. Kujutan ette, et selline koostöö võiks pakkuda mitte ainult akadeemilist tuge, vaid ka vaimset ja emotsionaalset tuge, aidates õpetajatel toime tulla igapäevaelu keerukustega. Meie võime jagada lootust ja innustust, andes üksteisele kindluse ja motivatsiooni. Unistan, et kristlastest õpetajad saavad olema need, kes mitte ainult ei toeta teisi, vaid ka inspireerivad ja juhivad, luues hariduskeskkonna, mis on täis armastust, hoolivust ja tõelist pühendumust.

Millist tuge Sinu meelest õpetajad vajavad ja kellelt?

Õpetajad vajavad mitmekesist tuge, et tulla toime oma ametiga seotud väljakutsetega ja säilitada tasakaal oma elus. Esiteks on oluline mitte jääda üksi. Oluline on arendada koostööd oma kolleegidega ning teiste kristlastest õpetajatega. Selle tulemusel saab jagada üksteisega materjale, soovitusi klassiruumi juhtimisel, õpilaste motiveerimisel, õppeaine edasiandmisel ja palju muud. Kogenud kolleegid võivad pakkuda väärtuslikku nõu ja juhendamist, aidates õpetajaid oma ametialaste oskuste arendamisel. Teiseks on hädavajalik emotsionaalne ja vaimne tugi. Tööandjad ja koolijuhid peaksid looma toetava keskkonna, kus õpetajad tunnevad, et nende vaimne heaolu on oluline. See hõlmab paindlikke töötingimusi, vaimse tervise toetust ja enesetäiendamise võimalusi. Koolides on olemas koolipsühholoogid, kes primaarselt tegelevad õpilastega ning mõnedes koolides toetavad ka õpetajaid. Leian, et tegelikult saaksid õpetajad palju toetust, kui ka nemad saaksid psühholoogi vastuvõtul käia. Kolmandaks on ametialane areng ja koolitus samuti kriitilise tähtsusega. Õpetajad peavad alati olema ise kõige suuremad õppijad. Pidevalt on vaja ennast arendada, et täiendada end pedagoogiliste meetoditega ja arendada oma oskusi. Samuti on vaja ka oskusi täiendada suhtluse alal, et õppida kuidas lastevanemate, õpilaste ja kolleegidega koostööd teha. Vanemate kaasamine haridusprotsessi aitab luua toetava keskkonna, kus kõik osalised töötavad ühise eesmärgi nimel – õpilaste heaolu ja edasiviimine. Erinevad haridusalased koolitused ja võrgustiku üritused saavad pakkuda platvorme, kus õpetajad saavad jagada oma kogemusi, arutada väljakutseid ja leida uusi koostöövõimalusi. Kokkuvõttes vajavad õpetajad toetavat keskkonda, mis katab nende professionaalsed, emotsionaalsed, praktilised ja arenguvajadused. Tugev ja hooliv keskkond aitab tagada, et õpetajad tunnevad end väärtustatuna ja saavutavad oma töös parima tulemuse. See kõik kindlustab helgema tuleviku meie kõigi laste jaoks.