[Lugu ilmus esmakordselt Teekäija 2/2025 numbris. Kaanefoto autor on Anete Toming.]
Jumal teeb Eestimaa noorte hulgas imelist tööd! Üheks näiteks selle kohta on noor vend Rakvere Karmeli kogudusest, kelle hooleks on usaldatud muuhulgas noortele suunatud kristliku sisuga Plussmeedia juhtimine. Järgnevalt saame temaga lähemalt tuttavaks.
Tutvustus
Olen 28-aastane (02.04.1996), pärit Tallinnast. Koolitee kodulähedases Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, ülikooliõpingud TalTechis Logistika (BA) ning turundus ja juhtimine (MA, kahjuks ootab lõputöö veel kirjutamist). Eelmisel sügisel läksin veel Tallinna Ehituskooli ehituspuussepaks õppima, et omandada ka mõni praktiline eriala.
Osalise ajaga töötan EELK Misjonikeskuses kristliku noortemeedia Plussmeedia juhina ja misjonipraktika Ucrew koordinaatorina. Lisaks tegutsen ka vabakutselise videograafi ja meediakoolitajana.
Usuletuleku lugu
Olen lapsest saati käinud pühapäevakoolis, aga teismelisena tegin hoolega sporti ja tahtsin rohkem oma klassikaaslaste ja sõprade moodi olla ja Jeesusele n-ö distantsilt järgneda, ilma et see mulle midagi maksma läheks. Kui sõbrad ees nt alkoholi või mõnda muud meelemürki tarvitasid, siis sai nende eeskuju järgitud ja asju kaasa tehtud, kuigi südames sain aru, et nii pole õige. 15-aastaselt soovitas koguduse noortejuht (EELK Rannamõisa) mulle EELK Noorte Piibli- ja Misjonikursust ja otsustasime vendade ja ristiema poegadega, kes olid mu ainukesed kristlastest sõbrad sel ajal, osa võtta. Kui ma seal kuulsin, et Jeesus on ka tänapäeval tegutsev – haiged saavad Jeesuse nimel terveks ja üks lektor rääkis, kuidas isegi surnuid on üles äratatud, siis nii need lood kui ka osadus teiste kursuslastega jätsid minusse tugeva jälje.
Seal kutsuti mind panustama kristlikusse noortemeediasse Plussmeedia. Mõistsin, et Jumalat ei saa teenida poole südamega. Oli ebameeldiv tunne olla justkui ühe jalaga maailmas ja ühe jalaga Jumala riigis. Tundsin oma südames, et ei taha elada silmakirjalikku elu. Tegin teadliku otsuse järgneda Jeesusele. Seda otsust ei ole ma pidanud kordagi kahetsema.
Esialgu oli keeruline oma sõpradele ja klassikaaslastele seda tunnistada, aga õnneks juba enne keskkooli lõppu said kõik klassikaaslased teada, et olen kristlane.
Eelnevalt käisin EELK Rannamõisa koguduses, nüüd olen teist aastat Karmeli koguduse liige. Panustame abikaasaga tehnikatiimi juhtimisse, natuke oleme abiks ka noorte- ja lastetöös (laagrites ja noorteõhtutel praktilisi ülesandeid täites) ning aeg-ajalt ka teenistuste korraldamises (olen teenistust juhatanud ning ühel korral ka jutlustanud). Kuna hetkel õpin ehituse eriala, siis olen saanud ka praktiliselt kiriku ehitusesse panustada.
Kuidas teie pere alguse sai?
Noomiga tutvusin 13.03.2022. Joel Reinaru oli kutsutud Karmelisse teenima ja ta kutsus mind endaga kaasa. Kui teenistus läbi sai, julgustas Joel tehnikalauda üle vaatama. Sel päeval oli otseülekannet tegemas Noomi, kes oli lahkelt nõus tutvustama mulle ülekande tehnilisi lahendusi. Noomi jäi mulle kohe silma, kuigi ma tema tausta ei teadnud.
Huvitav fakt oli see, et just päev enne esimest kohtumist oli Noomi juhtunud minu Facebooki profiili vaatama, kuigi olin tema jaoks täiesti võõras inimene. Mind Karmelis nähes oli ta enda sõnul veidi üllatunud, et just mina Joeliga kaasas olin.
Suvel kutsuti mind Karmeli noortelaagrisse meedia töötuba tegema ja siis läksin ma juba teadmisega, et ehk õnnestub ka Noomit seal näha ja temaga tuttavamaks saada. Nädal pärast laagrit kutsusin Noomi esimest korda kohtingule Kiviõli seiklusparki. Aasta pärast esmakohtumist me kihlusime ja 07.10.2023 toimus meie laulatus Vainupea kabelis. Tuleval suvel oleme oma perre ka lisa ootamas.
Millesse ja kuidas on Jumal Sind kutsunud teenima?
Selleks eluperioodiks olen saanud Jumalalt kutse teenida meediatöös. Kuidas ma üldse selle alani jõudsin, on selge Jumala juhtimine. Kõige esimeses Plussmeedia suvelaagris kogu meeskonnaga ringis istudes ütles Joel Reinaru, et soomlased on meile kaamera annetanud, kes tahaks sellega pildistama hakata? Mäletan, et mu süda hakkas mitu korda kiiremini lööma ja jälgisin teisi, kas keegi teine ka tahaks. Kahjuks või õnneks keegi teine endast märku ei andnud ja siis tõstsin ise käe üles ja ütlesin, et muidugi ma tahaks. Olin siis kooli kaameraid laenates klassikaaslastega teinud üht-teist, aga minu perel ei olnud võimalusi, et kaamerat soetada.
Hakkasin esialgu Plussi ajakirja jaoks pildistama. Esimene suurem sessioon oli näiteks Andrus Lukasega. Tagantjärele vaadates tunduvad fotod küll üsna ebaprofesionaalsed, aga tollel hetkel lihtsalt omamoodi viimistlusega. Kui Norra Misjoniselts toetas Plussi uue kaameraga, millel oli ka videofunktsioon, jäingi videograafia juurde pidama.
Nüüdseks olen pea 10 aastat selles valdkonnas tegev olnud. Olen küll ka muid erialasid omandanud (logistika ja turundus), aga ei ole veel saanud neil erialadel töötada. Jumal lihtsalt korraldas ja varustas nii, et olen saanud nii tema Kuningriigis panustada nende annetega kui ka elatist teenida.
Hetkel on kõige suurem heameel näha, kuidas noored on läbi Plussmeedias panustamise leidnud ka oma kutsumuse ja võimaluse teenida Jumalat nii olulises valdkonnas nagu seda on meedia.
Kirik ongi üldiselt väga hea koht oma annete avastamiseks ja proovimiseks. See annab noortele võimaluse leida oma annid ning neis areneda, olles samal ajal kaasatud koguduse töösse.
Tunnistusi Jumala tegudest Sinu elus.
Olen proovinud olla Jumalale avatud ja öelda „jah“ Jumalale nii palju kui võimalik ja kui ma erinevatele sündmustele tagasi vaatan, siis saan kindlalt väita, et Jumal on ka erinevaid olukordi juhtinud ja kujundanud. Olgu selleks siis juba varasemalt mainitud lugu oma kutsumise saamisest või sellest, kuidas me Noomiga kokku saime. Aga näiteks kui läksin kaitseväkke, siis palusin, et Jumal saaks mind kasutada nende meeste jaoks seal ja samas seda, et mul oleks kristlasi enda ümber. Ma teadsin kokku nelja inimest, kes see aasta läksid kaitseväkke ja kui ma oma toa nimekirja vaatasin, siis neist kolm olid minu toas ja järele jäänud sõber oli samas väeosas, aga teises rühmas. Ühega neist, kes oli ka kristlane, saime kogu kaitseväeteenistuse vältel tuba jagada – vahetasime koos ka pataljoni, saime võimaluse panustada Kaitseväe Strateegilise Kommunikatsiooni osakonnas. Selliselt oli hea üksteist katta. Kui kumbki mõne rühmakaaslase küsimusele Jumala kohta hätta jäi, sai teine kaasa aidata.
2020./2021. aastal sain võimaluse olla Norras misjonipraktikal Stavangeri noortekoguduses Ukirke. See periood olid heaks testiks, mis julgustas mind hiljem Plusmeeida juhtimist Joel Reinarult enda õlule võtma. Samuti laiendas see kogemus silmaringi, kuidas eri riikides ja kultuurides Jumalariigi töö ja mõnes mõttes ka Jumala kogemine välja näeb. Kuna panustasin ka sel aastal Norra Misjoniseltsi kommunikatsiooniosakonnas ja tegin aasta jooksul pea 100 videoprojekti, siis sain ka kinnitust, et see teekond, kuhu Jumal on mind juhtinud on õige. Enne Norrasse minekut olime just Plussmeedia ja TV7ga arutanud, et võiksime alustada noortesaadet. Norras sain võimaluse teha n-ö telesaate pilootprojektina jõulusaade koguduse ja linna noortele. Kuna see kogemus oli hea, siis tagasi tulles alustasime TV7 eetris noortesaatega „5Pluss”, millel käib nüüd juba neljas hooaeg.
Miks peaks Sinu arvates koguduses noortetööd tegema?
Kogudustes peaks tegema noortetööd, kuna samuti nagu noortel on vanuseliselt murdeiga, on see murdepunkt sageli ka pühendumises Jumalale. Neil, kes juba varakult leiavad oma koha Jumala teenimises, on suurem tõenäosus, et nende elu toodab rohkem vilja ja neil on rohkem aega pühenduda Jumalale enne töö- ja pereelu tulekut. Ja kui ka need omal ajal tulevad, siis tuginevad nad sellele pinnasele, mis koos Jumalaga on loodud.
Mida soovitaksid neile kogudustele, kus järelkasvu napib, sh puudub noortetöö? Kuidas saaks kogudus noori kaasata, isegi kui puudub regulaarne noortetöö?
Noori tuleb julgustada ja neile koguduses koht leida. Sageli kaasa teenimine ja panustamine on üks võti, et noor tunneks, et ta on vajalik ja saaks nii vaimulikult kui ka praktilistes oskustes kasvada. Lisaks kui enda koguduses noortetööd pole, siis julgustada suhtlema teiste koguduste noortega ja vajadusel nad ka ise sinna kohale viia või julgustada minema laagritesse.
