Milline on kogudus 25 aasta pärast?
Mõtteid vestlusringist EKB Liidu eesti- ja venekeelselt konverentsilt „Ühisosa“, 20. aprillil 2024
Vestlevad: Sven-Joonatan (Rakvere Karmeli kogudus) ‒ SJ
Saimon (Narva-Jõesuu Taassünni kogudus) ‒ S
Anna (Tallinna Betaania kogudus) ‒ A
Nele (Rakvere Karmeli kogudus) ‒ N
Emma (Tartu Risttee kogudus) ‒ E
SJ: Räägime täna tulevikust. Ma tean, et noorele inimesele on keeruline tööintervjuu küsimus: kus sa näed ennast 5 või 10 aasta pärast? Sellepärast tahan küsida: milline näeb maailm välja 25 aasta pärast? Palun kirjeldage 3-4 märksõnaga.
N: Ma arvan, et paljud asjad on siis samamoodi, nagu need on praegu, aga juurde on tekkinud, kuidas me kasutame mingisuguseid tehnoloogiaid enda jaoks. Põhiline on, et me oleme inimesed, meie ümber on teised ja me peame üksteisega hakkama saama ja toime tulema, see jääb ikka alles.
S: Mul on raske vastata, sest on palju faktoreid, mis saavad seda mõjutada. Seetõttu arvan, et kõige tähtsam on, mida me praegu tänapäeva kogudusena teeme. See, mida teeme täna, mõjutab seda, mida teeme 20-25 aasta pärast. Kui täna on meie suhte aluseks Jumal ja pühakiri, siis loodan, et tulevikus on kogudus selline, nagu Jeesus tahab, et see oleks. Ja ma tean, et see on kaunis.
SJ: Mis on täna kogudustes teie meelest hästi, mida peaks igal juhul jätkama?
E: Mina näen, et koguduses on väga hea perekonnatunne. See sõltub muidugi ka kogudusest. Aga eriti just, kui ma lähen kuskile mujale linna ja lähen seal näiteks pühapäeval kirikusse, siis mina ja paljud minu sõbrad on tundnud, et me oleme üks Kristuse ihu ja üks perekond. Vahet pole, kas me oleme oma kodukoguduses või läheme kuskile mujale. See on Kristuse ihu tunnetus.
N: Kui siit edasi minna ja Emma mõtet täiendada, on minu meelest hästi see, et koguduse keskel märgatakse erinevaid põlvkondi ja seejuures pööratakse eriliselt tähelepanu nooremale põlvkonnale. See on oluline, kui mõtleme, milline on tuleviku kogudus, sest noored kujundavad seda, milline kogudus on.
S: Ma panen tähele, et hea kogudustes on see, et erinevad põlvkonnad on koos ja nad mõistavad üksteist. Ei ole nii, et noored ütlevad: ah, need penskarid seal. Või vastupidi, et vanemad ütlevad: ah, need nolgid. Võib-olla seda väga tihti ei näe, aga kui on näha, siis see muudab kirikus atmosfääri. Ilma selleta ei saa me kindlasti tulevikus hakkama. Mina liigun ka vanasse põlvkonda.
SJ: Me kõik oleme teel sinna, mõni kiiremini kui teine. Te olete päris palju läbi selle, mis on hästi, kirjeldanud kogudusekultuuri tunnuseid. Ma usun, et meil ongi palju head koguduses. Aga juba piibellikult saame aru, et mitte kõik ei ole täiuslik. Me peame koguduses ka arenema ja kasvama. Milliseid kogudusekultuuri muutusi tahate näha järgmise 10 aasta jooksul?
A: Ma näen, et kogudused liiguvad praegu rohkem kodugruppide poole, et oleks efektiivsem pühakirja lugemine, õppimine ja üksteise paremini tundma õppimine.
E: Mina tajun mingit ohtu. Ma näen just ülistuses, et me tahame jääda kuidagi minakeskseks: minu tunded, minu tahe. Ma ei ütle, et see ei ole oluline. Jumal on meile loonud tunded. Aga mäletan, kui ma ükskord tulin koolist koju. Mul oli hästi raske nädal olnud ja mõtlesin: oh ma vaeseke, kõik on halvasti ja mul on kogu aeg nii kiire ja oh, mul on nii raske. Siis hakkas mu kõrvaklappidest mängima lugu, mis räägib Jumala suurusest. Laulu ajal ütles Jumal mulle: ära vaata selle peale, kui väike sina oled, vaid kui suur mina olen. Väga paljud ülistuslaulud räägivad sellest, et oh ma vaeseke. Vahepeal on seda ka vaja, et saan ennast Jumalale välja valada. Aga oluline on, et me paneksime oma silmad Jumalale, mitte iseendale.
S: Ma olen kasvanud enamuse ajast slaavikeelsetes kogudustes. Nagu juba öeldud, ei armasta me mitte väga tihti uusi inimesi vastu võtta. Ma näen seda kõikides kogudustes. Vahet ei ole, mis konfessioon see on. Tekivad väikesed grupid, eliit. See kõik on koguduse sees. Tuleb kindlasti püüelda sinnapoole, et sellist asja ei oleks, et me ikkagi otsiksime ühist osa. Kui tahad kultuuris muutusi näha, alusta iseendast! Mine kellegi juurde! Võib-olla keegi ei tule sinu juurde, siis mine kellegi juurde, kes on sinu sarnane. Ma arvan, et seda on võimalik muuta.
SJ: Sõna „oht“ käis siit juba läbi. Milliseid ohte te tajute? Mida peaksime tegema, et kindlustada koguduse tulevikku?
S: Vabandust, et ma nii räägin, aga ohuks on lõhestumine koguduste vahel, ühtsuse puudumine. Meid peab ühendama Kristus, mitte see, kas sa oled baptist või nelipühilane. Lõhestumine teeb katki Jumala armastuse. Jeesuse armastus on igaühe jaoks. Aga koguduses on tendents, et me suuname selle armastuse endasarnastele. Kui inimesed ei suhtle omavahel, siis tekivad lahkhelid.
A: Me ajame tihti segi sihte ja meetodeid ning kontsentreerume meetoditele, et inimesed kätte saada. Me võime nendega suhelda ja rääkida teemadest, mis meid huvitavad, aga kõik ei ole Jeesusest Kristusest. See on tegelikult väga kurb. Eriti on seda näha, kui töötad teismeliste või noortega. Kui kogu rõhk läheb mängudele või teistele meelelahutustele, aga evangeeliumist ei räägita sõnagi.
N: Emma tõi ühe väga olulise teema välja. See on enesekesksus, mis on ohuks tänapäeva maailmas, kus inimesed mõtlevad sageli, et kõik keerlebki nende ümber.
SJ: Mul on hea meel, et keegi ei rääkinud sellest, et maailm on õudne ja seal on nii palju ohte ning parem oleks üldse hoiduda kirikuruumidesse ja mitte välja minna. Me oleme konverentsil rääkinud ka kristlaste rollist ühiskonnas. Kogudusele on antud prohvetlik hääl, mida peaks õigetel hetkedel rakendama. Kuidas teie näete, milline on koguduse roll tuleviku ühiskonnas ja mis võiks muutuda?
E: Maailm vaatab kristlasi tihti kriitilise pilguga. Kui mõni kristlane vääratab, saab eriti öelda: ah, ta oli veel kristlane ka! Matteuse 5:9 öeldakse: „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ Sellepärast on oluline, et me kristlastena ei kakleks üksteisega väljaspool kogudust.
Kui Püha Vaim on meie sees, saame olla teiste inimeste jaoks tükike taevast. See on privileeg ja me ei tohiks seda peidus hoida. Kui maailm näeb, et kristlased päriselt elavad välja, mida nad usuvad, tulevad inimesed rohkem kogudusse. Sest me ei meelita neid kogudusse, vaid nad näevad elavat Jumalat, kelle pärast nad tulevad.
N: Koguduse mõju ühiskonnale on täpselt nii suur, kui on koguduse mõju sellele linnale või piirkonnale, kus kogudus asub. Kuidas kogudus Eestis saaks silma paista, peaks algama sellest, kuidas kogudus saaks oma piirkonnas silma paista või neid inimesi teenida, kes seal on. Kui kõigis kogudustes on suhted kogukonnaga head, on koguduse sõnumil suurem kõlapind ja see on usaldusväärsem.
S: Väga tähtis on, et meil oleks hea reputatsioon. Hiljuti rääkisin oma mitteuskliku sõbraga. Ta küsis ühe koguduse kohta, kas ma tunnen neid. Ainuke, mida ta teadis nende kohta: nemad ainukesena on head, ülejäänud lähevad põrgusse. Mul oli nii kahju sellest. Miks kogudus näitab sellist nägu maailmale? Miks me oleme head ainult koguduse sees, aga kui puutume kokku maailmaga, oleme teistsugused. Kõige tähtsam on, et me kogudusena läheksime välja ja armastaksime inimesi. Me peame tooma inimesed Kristuse juurde, see peab olema keskmes. Väga valus on kuulda, mida mitteusklikud räägivad, et kogudus või kirik pumpab inimestelt raha välja. Isegi kui see ei ole tõsi, on inimestel ikkagi selline suhtumine kirikusse. Nad ei näe kristlasi kogudusest väljaspool. Olles usklikud, elame tihti liiga vaikselt,. Mul peaks olema rohkem häält, et tunnistada ja inimesed teaksid, et ma usun Jumalasse. Muidu olen lihtsalt selline hea poiss, aga nad ei tunne mind Jumala lapsena.
SJ: Kui räägime tulevikust, on tänane kuum teema tehisintellekt. Kuivõrd tehisintellekt aitab või segab koguduseelu tulevikus? Kas me peaksime sellest hoiduma ja ütlema, et see on metsalise märk, ja põgenema selle eest? Või peaksime leidma viisi, kuidas sellega maailma parimaid jutlusi kirjutada?
N: Ma arvan, et seda ei pea kindlasti kartma. Tänasel päeval ma ei arva, et sellega peaks jutluseid kirjutama. Küll aga võib küsida ideid teemade kohta, millest rääkida. Tuleb arvestada, et need pakkumised on ilmselt väga algelised. Ma usun, et koguduses on juba neid kohti, kus saaks seda ära kasutada, et enda töökoormust vähendada. Näiteks võib ChatGPT-lt küsida, milliseid mänge ta soovitaks noortekal teha. Miks me raiskame inimeste aega sellele, et keegi istub ja guugeldab neid, kui ChatGPT võiks nad viie sekundiga toota. Või näiteks küsite ideid, mida teha noortekal 50-le inimesele söögiks. Ja kui idee olete välja valinud, siis küsite ka retsepti ja poenimekirja. Ma saan aru, et see võib tunduda natuke kummaline, aga samas mõelge, mida kõike saaksite teha ajaga, mida säästaksite idee väljamõtlemise asemel.
E: On oluline, et oleme esimesest šokist üle saanud ja mõistnud, et kui me seda targalt kasutame, on hea. Aga kui seda kasutame, on oluline meeles pidada, et ChatGPT-l ei ole Püha Vaimu, aga meil on.
S: Ma töötan meediavaldkonnas. Tehisintellekt aitab monteerida videosid, sotsiaalmeediasse sisu luua. Kindlasti ei ole see asendus südamele. Iga teenimist tuleb teha südamega. Tehisintellektil ei ole südant. Me peame pühenduma südamega, sest inimesed tunnevad ära, kui sa teed midagi ilma pühendumiseta.
