Ootamatud küsimused annavad uusi ja ootamatuid mõtteid. Seekord siis selline kohatuna näiv küsimus: mis vahe on spaal ja kogudusel?
Kõigepealt torkab silma rida sarnasusi. See, kes läheb spaasse, otsib kosutust: võimalust paar ringi ujuda, sõpru kohata, erinevaid saunaelamusi, soojemaid ja külmemaid mullivanne, lühemaid ja pikemaid torusid ning nõrgemaid ja tugevamaid veemassaaže. Muidugi ei maksa unustada, et need poolteist-paar tundi peab telefon kappi jääma. Ühesõnaga, spaa on koht, kus inimesed saavad stressi leevendada ja end paremini tunda.
Selles mõttes on koguduse jumalateenistused mõneti sarnased. Siia tullakse, et oma hinge- ja vaimuelu eest hoolitseda, kohtuda usukaaslaste ja sõpradega, telefonid lülitatakse välja (või keeratakse vaikseks) ning parimal juhul minnakse vaimselt puhtama ja tugevamana koju. Sarnased on ka rituaalid: kes käib spaas, teeb seda tavaliselt reeglipäraselt, kas igal nädalal korra või paari nädala tagant, mõni ka kord kuus. Spaas käiakse siiski nii sageli, kui aeg lubab. Paljude jaoks pole suhtumine pühapäevasesse jumalateenistusse teistsugune. Kuigi nii kogudus kui spaa on seotud inimese heaolu ja tervisega, rõhutatakse koguduses vaimulikku hüvangut ja sisemist rahu, samas kui spaad keskenduvad füüsilisele heaolule ja lõõgastumisele.
Kuid nüüd tuleb siiski otsustav erinevus ja see puudutab võimalusi. Spaa või väikelinna ujula on seotud selgete piirangutega: nendeks on ujumisradade pikkus, lahtiolekuajad, kuu- või kvartalikaardid. Koguduse osadus rajaneb aga usul, vaimsusel, jumalateenistustel ja isiklikul palveelul. Suhe Jumala ja kaasinimestega ei ole piiratud ainult kiriku või palvelaga. Koguduslik elu hõlmab inimelu sünnist surmani. Siin on kõik palju isiklikum. Suhted on tihedamad ja sidusamad.
Kogudused on siis elavad, kui nad kujunevad kohtadeks, kus kohtutakse Jumala ja üksteisega. Kommunikatsiooni seisukohalt tähendab see: tulge kokku, näidake ennast! Usun, et kogudus on nii tugev, kui selles on isikulist mõõdet. See eeldab, et inimestel on võimalus oma usust ja kogemustest Jumala ja kaasinimestega rääkida. Koguduse koduleheltki, asugu see siis Facebookis või Instagramis, ei peaks leidma ainult passipilte, vaid ka selliseid pilte, mis kujutavad elu ennast.
Niisiis, koguduslik elu võib olla mõneti küll sarnane spaaga, kuid heas koguduses on kõik isikulisem ja isiklikum ning sidusam. Apostel Paulus kirjutab korintlastele: Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed (1Kr 12:27). Elav suhe koguduse pea Kristusega annab kogudusele ainulaadse, Jumalale meelepärase näo.
