Jeesus ütleb: „Teie olete maa sool“ ja „maailma valgus“ (vt Mt 5:13-14). See tähendab meid, kohalikku kogudust, kristlasi oma kogukondades. See mandaat pole kuidagi muutunud tänases Eestis. Muutunud on ühiskond, tõekspidamised, väärtused ja palju muud, ent Jeesuse sõna püsib.
Kui me abikaasa Piretiga Mäevalla palvelas esimesi teenistusi tegime 2021. aastal Ridala koguduse kutsel, oli osalejaid 1-3, mõnikord harva ka 5. Me ei tundnud kedagi ja keegi ei tundnud ka meid. Mäletan, kuidas ma sisemiselt värisesin koosolekut korraldades ja läbi viies, mõeldes, kas ma ikka teen kõike õigesti, kas minu keelekasutusest saadakse aru, kas laulud ei ole äkki liiga uued jne. Küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Aga Jumal andis armu ja hakkas oma Vaimu abil meid juhtima mitmete kõnetuste kaudu.
Enne kui me Mäevallas midagi tegema asusime, sattusime sinna lindude rännet vaatama. Palvela ees sõiduteel kõnetas Jumal mind nii, et ma pidin auto keset teed kinni pidama selleks, et tähele panna. Ta ütles: „Ma pole siin lõpetanud. Ma alles alustan.“ Ma ei taibanud siis veel, miks Ta mulle seda ütles, kuna mul puudus igasugune side selle paigaga. Aga Jumal juba teadis, mis edasi saab. Hetkel ehitame sinna lähistele maja.
Paljud on nõus proovima Jumala lahendusi
Arvestades püsielanike arvu ümbritsevates külades, ei ole töö seal palvelas teps mitte perspektiivitu. Puise, Põgari-Sassi, Kiideva, Tuuru, Laomäe, Panga, Sinalepa jpt külade peale kokku on püsielanikke hinnanguliselt 1000. Kui võtta aluseks rahvaloenduse statistika alusel kristlaste protsent sellest numbrist, peaks see palvela kenasti täis panema. Samuti ei ole evangeelium kaotanud oma aktuaalsust ja ajakohasust, pigem vastupidi. Maapiirkondades levib katkuna alkoholism, juhusuhted, uusvaimsuse ja nõiapraktikad. See tähendab, et inimesi kes on seotud, orjastatud, hädas ja meeleheitel, on PALJU. Ja pole vähe neid, kes on nõus proovima, kas Jumal võib tõesti olla nende elus lahenduseks. Pelgalt kindlameelne sõnum „Jumal saab ja tahab sind aidata“ toimib. Kui inimesed siis areldi julgevad tulla, kogevad nad Jumala abi ja kuidas Jumala Sõna on Tõde ning kuidas nende enda palveid kuuldakse.
Oluline aspekt siin on, et kohalik töötegija peaks võimalusel olema seotud kohaliku eluga, olema kohaliku kogukonna liige. Meid on see tublisti aidanud. Kasutades kohalike abi ehitustöödel, ostes neilt aiasaadusi, istikuid ja muud säärast, tekivad suhted, kus kohalikud kompavad meid kui inimesi, ja vaatavad, mis meie kristlus ja Jumal ka päriselus väärt on. Järeldusi tehakse sellest, kuidas ja millist maja me ehitame, millise autoga sõidame, millises olukorras on meie majapidamine, kuidas end poes ja rannas üleval peame, millised on meie lapsed ja kuidas nad käituvad, kuidas me kohalikega arveldustes käitume jpm. See räägib vaat et rohkem kui mistahes sõnad.
Kui koguduse pastor/töötegija ei ole kohaliku kogukonna liige, siis on ja jääb ta kohalikele võõraks. Usaldust ei ole ega teki. Austatakse võib-olla tema ametit, aga seda vaid siis, kui on vaja matta või laulatada. Suhteid ei teki, sidusus kogukonnaga ei saa sündida. Ethelil ja Eedil Ridalas on näiteks see eelis, et nad on kohaliku kogukonna austatud liikmed. Nende sõnal on kaal. Nende soovitusel ja poolehoiul on väärtus. See on tegelik kristlik kõlblikkus, mida tihti kipub nappima. Valus teema.
Jumal julgustab töötegijaid
Kui Mäevallas tööd alustasime, kõnetas Jumal, et pean õppima sealseid inimesi armastama. Kuidas sa armastad kedagi, keda sa ei tunne ja kellega sul pole mingit eelnevat ühisosa? Elustiilid ja taustsüsteemid on nii erinevad nagu siga ja kägu. Isegi nõusid ei pesta samamoodi. Aga see on võti: armastada inimesi. Seda saab teha ainult Jumala abiga ja Tema armastusega.
Teine kõnetus, mille Jumala Vaimult sain, oli aidata laduda müüre, kohendada vundamente. See oli konkreetne suunis selle osas, mida ja kuidas neile õpetada. Jumal on andnud värsket Sõna, et saaksin selgitada inimestele usu alustõdesid ja praktilist kristlust – kuidas elada igapäevast usuelu nii, et Jumal on meie elu keskmes. Selle tulemusel on inimesed aktiveerunud oma usuelus, juurdunud, pühendunud ja nende probleemilahenduste keskne komponent on tänaseks Kõigeväeline Issand ja Tema Sõna.
Kolmas kõnetus, mille saime koos abikaasaga, puudutas koguduse maja ja vara. Et kui meie ehitame Jumala koda, ehitab Jumal meie oma. Selle tõotuse taga on Jumal olnud 200% imede, soosingu, õnnistuse ja kõige muuga. Abikaasa Piretile andis Jumal korralduse teha palvela korda. Selle peale tühjendasime koguduse maja ja kuuri prügist ja kasutuna seisnud asjadest. Remontisime ülakorruse toa.
Neljas kõnetus, mille sain kord palvelas üksi istudes, oli: „Sinu ülesanne siin paigas on teha ainult ühte: tõsta kõrgeks Jeesuse püha nime!“ See oli nagu täielik mandaat, mis meile anti. Siin aga peitub suurim saladus. Kui kõik, mida koguduses tehakse, tõstab kõrgeks ja austab Jeesuse nime, annab Tema oma nimele alati tunnistust – tulemused, viljad ja imed järgnevad. Seda oleme kogenud ja ma usun, et see toimib alati ja kõikjal. Oleme palvelas tegutsemise läbi harinud inimesi ka palvela ajaloolise tausta osas (seal toimus suure põgenemise ajal Eesti Vabariigi valitsuse oluline istung – toim.), tähistanud riiklikke tähtpäevi (24.02 ja 20.08) pidulike jumalateenistustega. Oleme aktiivsed koguduse sotsiaalmeediaga, kohaliku külakogukonnaga lävimisel ja osalesime kohvikutepäeval.
Ujudes vastuvoolu
Maakogudusel peab olema julgust minna selle maailma trendide ja nähtuste vastu. Peab julgema öelda inimestele, et uusvaimsus ja nõidus on eluohtlikud ja neist tulenevad vaimsed sidumised, needus ja muu säärane. Tuleb tõsta kõrgeks Jeesuse püha nime ja selles peituvat päästet. Peab olema julgust öelda, et juhusuhted on hukutavad (mitte lihtsalt valed) ja osundama, milliseid tagajärgi need toovad, mitte lihtsalt öelda, et nii ei tohi. Peab olema julgust öelda, et Jumala abi poole pöördumine on alati hea mõte ja toob tulemuse, ning olema valmis inimest palves Tema armutrooni ette juhtima. Peab olema julgust mitte vehkida Pühakirjaga kui mõõgaga, vaid osutada pigem oma elu ja praktikaga, kuidas käib see „ülevam tee“ (vt 1Kr 12-13) ning osutada selle võimalikkusele ka nende inimeste eludes. Peab olema julgust olla alandlik ja mitte alavääristav; julge, aga mitte uhke; kuulata kaks korda rohkem kui rääkida; osutada patule inimeste eludes ainult siis ja sellisel viisil, kuidas Jumala Vaim juhatab, sest Tema tunneb inimesi ja teab, millal nad on valmis vastu võtma; olla aus ja läbipaistev ka oma mineviku vigade ja läbikukkumistega – see tähendab olla inimene nagu nemad, mitte end paremaks pidada.
Ma ei usu, et ükski kogudus või ristiga maja on „määratud“ Jumala poolt tühjaks jääma. Miks see mõnel pool nii on, ei ole minu öelda. Tean aga, et igat ristiga maja tasub hoida ja hooldada ka siis, kui momendil pole selle kasutajaid. Sest Jumal ei ole nende kohtadega lõpetanud ja Tema evangeelium ei ole kaotanud aja- ja asjakohasust. Vastupidi.
Jälgi koguduse tegemisi https://www.facebook.com/maevallapalvela
***
Loe ka teisi arvamusartikleid rubriigis “Kui kogudus kaotab elujõu”:
Kaarel Väljamäe – Ühe kogukonna sulgemise kogemusest
Toivo Pilli – Kui koguduse tegevus lõpeb
Indrek-Eliel Tambek – Suur töö algab pärast usuletulekut
Matt Edminster – Paljulubav elu surma lähedal
