Maiko Kesküla on nelja lapse isa, mängib jalgpalli ja trumme, on üks Arvamusfestivali algatajatest ja akrediteeritud demokraatiatreener, alates sügisest 2023 on ta Sõbralt Sõbrale kaupluseketi tegevjuht.
Muidugi võiks Maikot tutvustada ka hoopis teisiti. Näiteks on ta üle poole oma elust olnud erinevate ettevõtmiste juures vabatahtlik ja haaranud kaasa teisi vabast tahtest mõne eesmärgi nimel rõõmuga panustama. “Olen püsivabatahtlik. Kui inimesed tajuvad, et tehakse midagi väga erilist, on missioon, tahavad nad olla selles osalised. Teine motivaator on kuuluvustunne, et saad olla kellegagi koos, sa õpid sellest. See tekitab inimeses dopamiini, rahulolu. Inimene tunneb, et ta areneb, panustab ja muutub ka ise paremaks,” selgitab Maiko vabatahtlikkuse fenomeni. “Ja kui sa oled näiteks enne suurürituse korraldamist läinud õlg õla kõrval nende inimestega pingelistest olukordadest läbi, tekib seletamatu side ja teadmine, et sa võid neid usaldada. Sa tead, milline on nende pingetaluvus,” räägib Maiko. “Vabatahtlik töö annab alati rohkem tagasi kui see, mida panustad. Mina ise tunnen end alati rikkamana.”
Tema esimene kord olla vabatahtlik oli 90ndatel Pärnus Piiblipäevadel, kus baptistikoguduses käiv sõber kutsus teda turvameheks. Järgnesid mitmed ülesanded kodulinnas Paides kohalikus koguduses ja kodanikuühendustes.
Suurest hirmust kirikusse
Maiko ütleb, et esimest korda läks ta kirikusse 16-aastaselt ja suurest hirmust. Aasta oli 1998 ning ta ema ja õde olid hakanud äsja kirikus käima. “Kartsin, et nad on hulluks läinud ja läksin vaatama, mis seal toimub. Läksin kirikusse, istusin pinki ja märkasin, et 90ndate kohta tundusid need inimesed seal kahtlaselt rõõmsad ja positiivsed. Lihtsalt istusin ja kuulasin, olin heas mõttes rammestuses, aga mitte midagi aru ei saanud. Mõistus oli küll viljatu, aga silm läks särama, tundsin sooja ja armastavat suhtumist ja seda, et kõik on võimalik,” kirjeldab ta.
“Kõige olulisem, mida sealt sain, oli sügav ilming, et olen väärtuslik, armastatud ja võimeline milleks iganes. Meeletu vabanemise andis kogemus ja ilmutus, et olen armastatud. Vabaks saamine oma kompleksidest ja alaväärsusest, kuigi ma ei olnud erilistes jamades, vaid igas mõttes keskpärane noor,” räägib ta. “Minu õnneks oli koguduses sel ajal eakaaslasi, mitmed mu sõbrad tulid samuti kirikusse. Sain nende inimestega koos olles suurepärase nooruspõlve, olin koguduses väga aktiivne ja omandasin olulisi oskusi tulevikuks nagu sündmuste korraldamine, tehnika käsitlemine, ka eneseväljendusoskusi nii kõnes kui kunstis,” on ta tänulik. „Praegu tagasi mõeldes oli meie vabakirik omal ajal ikka päris vaba. Vaimuliku tegevuse kõrval tehti nii teatritükke kui filmiklippe, kord andsime välja isegi täispika mängufilmi, mille esilinastus oli Paide Kultuurikeskuses. Mõned hilisemad ühiskonnakriitilised filmiklipid levivad sotsiaalmeedias siiani. Tagasi mõeldes ma isegi ei saa aru, kust see aeg ja energia kõik sellel ajal võeti. Ma olen sügavalt veendunud, et usk käib käsikäes armastuse ja loomingulisusega. See ongi Looja nägu! Kogudus võiks luua selleks keskkonna ja anda võimestuse, suhted, usalduse ja läheduse.”
Oma abikaasa Mailega tutvus Maiko samuti koguduses – vähekindlustatud perede lastele jõulupakke jagades. Paide on jätkuvalt nende kodulinn ning perega käivad nad praegu ühes paarikümneliikmelises koduosaduses, kus loetakse Jumala Sõna, jagatakse kogemusi, lauldakse. “Oleme taas millegi uue lävel ja plaan on, et sellest kodugrupist kujuneks kogudus,” märgib Maiko.
Kõik algab väärtustest
Maiko tõdeb, et inimene haakub, kui tunneb samu väärtusi. “Mind kõnetab Sõbralt Sõbrale missioon: abivajajate abistamine ja andmise kaudu keskkonna säästmine. Mulle meeldib kaupluste kontseptsioon, mis loob poest ka olemise koha, sotsiaalse keskkonna, kus suheldakse ja läbi materialistliku saamisrõõmu turgutatakse ka eneseväärikust ja isegi kuuluvustunnet – ostad ennast 3eurose Nike´iga otsemaid õigesse staatusesse. Ja ärgu tulgu ükski kristlane mulle ütlema, et asjad pole neile tähtsad!” muigab Maiko. Muide, viimati käis ta ise Sõbralt Sõbrale Keila poes ja ostis sealt pikkade jalgadega öökapi, mille sahtlis oli kuldne austraalia dollar.
Maiko on koostanud varem mitmetele ettevõtetele ja haridusasutustele strateegiaplaane. „See kasvas mulle külge töötades üheksa aastat kohalikus arenduskeskuses. Mõistsin, et ilma kaasava planeerimiseta on MTÜ-del raske oma eesmärke täita,” märgib ta. Sõbralt Sõbrale jaoks on ta püstitanud koos meeskonnaga esimeste kuude jooksul samuti strateegilised eesmärgid. “Ma ei lenda inimestele oma plaaniga peale, vaid loon selle koos meeskonnaga ning viin läbi terve protsessi, mille käigus mõtestatakse olemasolevat ja kujundatakse teekond tulevikku. Selle käigus õpitakse palju, sealhulgas üksteist kuulama, luuakse suhteid ja meeskonda. Protsess tähendab erinevaid kohtumisi, mis on võimalikult avatud ja inspireerivad, aga ka väljasõite ja külaskäike partnerite juurde. Selle käigus tekib nii oluline omanikutunne ja usaldus kokkuleppe suhtes,” teab ta.
Maiko nendib, et Eestis alahinnatakse planeerimist ja tulevikku vaatamist, pidades seda ajaraiskamiseks. “Tihti kuulen küsimusi stiilis: “Millal me päris asjadega tegelema hakkame?” Mulle tundub, et ei viitsita üksteist kuulata, tekib kiire tüdimus. Samas soovitakse endale lihtsaid ja selgeid eesmärke. Siin ongi vastuolu, sest hästi sõnastatud ja meeskonna toetust omavad eesmärgid ei sünni kergelt ja üleöö. Ka Jeesuse jüngrid tahtsid kiireid ja lihtsaid vastuseid saada, Jeesus kostitas neid pidevalt vastuküsimustega ja tähendamissõnadega, mis ärgitasid jüngreid mõtlema ja ise vastuseid otsima. Me ei tohiks minna seda teed, et keegi lihtsalt ütleb meile ette, mida me tegema peame. See on kindel hukatuse tee,” mõtiskleb ta.
Sõbralt Sõbrale ettevõte on tema hinnangul headel alustel eelkõige oma väärtuste poolest ja seetõttu ka sotsiaalses ettevõtluses Eestis esirinnas. “Ühendatud on kasumiteenimine ja heategevuslik eesmärk – teenitud raha läheb peamiselt sotsiaaltööks, näiteks mitmete noorte ja perede toetamiseks nii konkreetsete aineliste vajaduste katteks kui vaimse tervise nõustamiseks,” selgitab Maiko. “Kui täna klient näeb meid ägeda, ilusa, kogukondliku, mõnusa kauplusena – see on väga hea – aga et ta lisaks ka mõistaks, et oleme väga selgete heategevuslike eesmärkidega. Et klient teaks, mida me teeme teenitud rahaga, keda ja kuidas aitame. Ja klient ise saab sellele kaasa aidata, ostes meie kaupa ning annetades oma puhtaid ja terveid asju müügiks,” räägib ta.
Teine osa missioonist ja strateegilisest eesmärgist on ettevõtte jaoks jõudsalt areneva keskkonnahoiu valdkonnas kaasalöömine. “Oleme oma ärimudelilt ringmajanduslik, näen, et on jupp maad minna, et olla ringmajanduse ja korduskasutusteenuse partneriks Eesti riigile ja Eesti tarbijale. See on meile suur väljakutse, aga see on ka üks meie väärtustest – hoolivus – lisaks inimestele ka keskkonna suhtes. Taaskasutus ei ole meie jaoks trend, ressursi saamine rahastajatelt, vaid päriselt hoolimine,” on ta veendunud.
Sõbralt Sõbale poekett kuulub kogudustele
Üks Sõbralt Sõbrale väljakutsetest on soov kaasata rohkem kohalikke kogudusi, sest kaupluseketi omanikud on kaudselt kõik 85 EEKBLi kogudust. “Võiksime koos kogudustega olla efektiivsemad abivajajate toetajad nii materiaalse poole kui vaimse tervise osas. Koos saaks sündida suurem sünergia ja jagatud oskusteave. Taaskasutus ja heategevus ei tohiks olla üksnes trend Aparaaditehases ja Telliskivis, vaid osa eluviisist igas Eestimaa nurgas ja iga inimese käitumisharjumustes. Oma ettevõttega tahame luua selleks keskkondi. Loomulikult on kõige kasumlikum kauplusi pidada suurtes keskustes, meie missioon oleks aga koguduste kaudu jõuda ka väiksematesse paikadesse üle Eesti. See võiks olla meie eripära, konkurentsieelis teiste taaskasutuskaupluste seas. Kas selleks on väike pood, kogumispunkt või hoopis midagi muud – see vajab edasimõtlemist ja sõltub konkreetsest piirkonnast,” selgitab Maiko.
Maiko räägib, et teda on väga inspireerinud Tartus oleva hooldekodu Eluring sünnilugu – see sündis kristlaste soovist väljendada ligimesearmastust ühiskonnale läbi kvaliteetse teenuse. “Mulle meeldib mõte, et teeme ettevõtlust selleks, et luua selliseid teenuseid, tooteid, keskkondi, kus inimene tunneb Jumala armastust ja inspiratsiooni, et silm läheb särama, et tal on seal hea olla, et keskkond on temast hooliv ja lugupidav, teda usaldav,” sõnastab ta.
Ilus keskkond avab inimese häid külgi
Enne Sõbralt Sõbrale meeskonnaga liitumist on Maikol korralik kogemustepagas Paides korraldatud Arvamusfestivali ja Ruumieksperimendi osas. Ka need on kantud tema jaoks samast mõttest – et inimene tunneks end armastusväärselt, sest ta on seda. “Arvamusfestivali väärtused on seotud enese väljendamisega: sõnastan, osalen, mõtlen kaasa, mõtlen kriitiliselt – see on see, mida ühiskond vajab,” leiab Maiko. “Arvamusfestival on taas kord suhtluskeskkond, mis sünnitab usaldust ja oskust suhestuda. See omakorda on üks ühiskonna alustaladest“. Arvamusfestivalist koorus Paides välja Ruumieksperiment, mis sarnaneb Autovabaduse Puiesteega Tartus. “See oli hooajaline projekt. Tõime Paide keskväljakule mööbli ja muru, lilled, taimed, lõime linlastele ühise elutoa, kus olid kohvikud, programm, tegevused. Rõõm oli näha, et keskkond toimis täiel määral, Mäletan sooja suveõhtut, Paide kesklinn, kus selleks ajaks on inimesed tavaliselt ära läinud, oli rahvast täis, osad mängisid pinksi, muusika mängis, inimesed suhtlesid omavahel – vaatad seda kõike ja mõtled „oh, kui kihvt!”. Tunnen, et sellise asja loomine koos nii paljude ägedate inimestega, kodanikualgatuse korras vabatahtlikuna on mu elu üks suuremaid saavutusi üldse,” leiab Maiko.
Kui avaliku ruumi planeerijad peavad oluliseks seda, et elemendid on võimalikult lõhkumiskindlad ja steriilsed – soovitavalt betoonist ja rauast – siis Maiko ütleb, et kaasinimest tuleb usaldada. “Jah, on alati käputäis neid, kes tahavad lõhkuda, aga seda saab ohjata. Ma õppisin seda, et muutuse esilekutsumiseks tuleb ise teha esimene samm ja olla järjepidev, kui juhtub, siis koristad ära, lõhutakse, parandad kiiresti. Lõpuks pahateod vaibuvad ja sünnib uus kvaliteet. Ka pahalased hakkavad loodut hindama ja ruumis olevad väärtused saavad neist võitu. Läbi selliste keskkondade me muudame ja kujundame oma väärtusruumi, seda, millised me oleme,” on ta veendunud.
Avaliku ruumi aktiivne käigushoidmine nõuab väga palju energiat, mida ühel MTÜ-l lõputult ei ole ning seetõttu see projekt Paides ka pärast viit kahekuulist suvehooaega hääbus. Järgmine samm oleks pidanud olema, et see muutub alaliseks programmiks linnale ja ei püsi ainult vabatahtlikkusel,” lisab Maiko. Aga endiselt küsitakse temalt, kas äkki see suvi võiks Ruumieksperiment jälle tulla?
Pere on tähtis
Isiklikus plaanis on Arvamusfestivali korraldamise tõttu Maikol „kadunud” kümme suve ja nende pere puhkused on olnud kaks nädalat pärast festivali valdavalt Hiiumaal. “Oleme Jausa koguduse palvela juures olevas majas terve perega majutunud ja kiindunud sellesse kohta. Eelmisel aastal näiteks värviseme palvela aknaid, tahtsime omalt poolt nõnda panustada. Meil on kaasas terve karavan, sealhulgas rattad, ning sõidame siis läbi Hiiumaa ja avastame uusi kohti,” kirjeldab ta puhkust Keskülade moodi.
Maile ja Maiko peres sirgub neli last, kes jäävad praegu vanusevahemikku 6-16 aastat. “Meie mõlema vanemad elavad samuti Paides ja nende tugi on olnud algusaastatel oluline. Meie vanemad ja ka kogudus on olnud meie taustajõud ning turvatunde loojad, miks oleme sellises keerulises maailmas julgenud suure pere luua,” märgib Maiko.
Tööalaselt ja kodanikualgatustes teguseva inimesena tunneb ta, et tahaks pühendada enam aega perele ja lastele. “Mõnikord on ikka süütunne tappev, siis on mind on aidanud üks mõte kuskilt lastekasvatamise raamatust: kui sa suudad iga päev igale oma lapsele vähemalt kümme minutit tähelepanu pöörata, siis see on juba abiks. Olen proovinud seda järgida, mängin või teen koos iga lapsega midagi iga päev.”
Samuti on hakanud ta teadlikult lastele rohkem oma häid emotsioone väljendama. “Kui tunnen oma lapse suhtes midagi head, siis püüan seda talle ka kohe öelda. Hakkasin neid sõnu välja ütlema, et ka laps saaks teada, et on mulle kallis ja oluline. Et ei oleks nii, et laps kasvab suureks ja pole kordagi kuulnud oma vanemat talle armastust väljendamas. Kui esimesed korrad olin ära öelnud, siis avastasin, et järgmine kord oli lihtsam öelda. Siis saad aru, et see tunne tuleb ka tihedamini kui hakkad seda väljendama!”
Maailma tajuv ja mõtestav isik
Kel on veel artikli algusest meeles sõna “demokraatiatreener”, ja see pani kulmu kergitama, siis nüüd tuleb selgitus. MTÜ Demokraatiatrenn on Arvamusfestivalist välja kasvanud ning trenni tehakse koolides – Maiko on sertifitseeritud demokraatiatreener. Tegemist on umbes tund aega kestva harjutusega, mille käigus juhitakse tähelepanu suhtlusoskustele, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Argumenteerimine, kuulamine, eneseväljendus, kaasatõmbamine – need on demokraatia musklid. Noored harjutavad end selle käigus ennast väljendama. “Võtame näidetena aktuaalseid ühiskondlikke teemasid ja treenime eriarvamusele jäämise musklit – sa jääd eriarvamusele, aga jääd inimesega ikka sõbraks,” selgitab Maiko.
Küsimusele, kes ta ikkagi on, vastab Maiko, et “maailma tajuv ja mõtestav olend”. “Nii ma end tunnen – see on väga sügava tähendusega, sest mul on meeled, ihu, taju, mõtlemisvõime, otsustusvõime, maailma kogemise võime. See on võimas kontseptsioon! Tekib aukartus – milliseks imeks mind tegelikult on loodud. Selle mõistmine ja sellele imele hommikuti peeglist otsa vaatamine võiks meid oluliselt rohkem innustada ja elu isu tekitada,” ütleb ta.