Select Page

Räägitakse, et Friedrich Schillerile meeldis värske õuna lõhn. Tema kirjutuslaua sahtlis oli alati mõni õun, sest ta uskus, et see inspireerib teda kirjutama. Keegi Schilleri austajatest tahtis õunte inspireerivat mõju kontrollida ja asetas ka oma kirjutuslaua sahtlisse värske õunad. Nädalad mõõdusid, aga inspiratsiooni ei tulnud. Küll aga avastas ta ühel päeval oma lauasahtlist paar kuivanud õunapunni.

Hea lugeja, äkki on meiega samuti. Pühakiri peaks olema meie elu inspireeriv ja korrastav jõud, aga kui me iga päev selle tundmist ei värskenda leiame me oma elust vaid mõned kuivanud dogmad.

Olen emeriitpastor, töölaua kohal oleval riiulil on kaustade read täis peetud jutluste konspekte. Üle 40 aasta õunu, mis kunagi olid värsked. Just see „kunagi” ongi ajendiks, miks ma oma Pühakirja uurimisi jätkan ja neid tulemusi YouTube’i kanalil vahendan. Igaks pühapäevaks uus mõtisklus. Võimalusel jään 8 minuti piiresse, sest kaasaja inimene ei suuda tavaliselt kauem jälgida ja kuulata. Igal neljapäeval postitan sel aastal mini-piiblitunni algkoguduse kujunemisest. Olen selle sarja pühendanud meie koguduste liidu 140. aastapäevale. On ju vabakogudused ja sealhulgas eriti baptistid alati algkoguduse algaegu oma ideaalina kirjeldanud. Pole ime, et 50. Eesti baptistiliidu aastapäevaks 1934 a. anti välja kogumik „50 aastat apostlite radadel”.

Nii ma siis pühendasingi oma isikliku algkoguduse ajastut käsitleva piiblitundide sarja just ajastule 30 pKr kuni 150 pKr. Varasema osa selle aja kirjeldusest leiame Uuest Testamendist ja hilisema osa varakristlikust kirjandusest. Minu käsitlus ei ole akadeemiline, kuid püüab siiski tugineda Uue Testamendi eksegeesile ja varajase kristluse uuringutele. Olen seejuures kõige rohkem kasutanud Luzerni ülikooli Uue Testamendi professori Robert Vorholti artiklite sarja nädalalehes „Christ in der Gegenwart”. Muidugi pani see uurimus mind lugema ka muid autoreid ja materjale. Tulemuseks on mini-piiblitundide sari, millel saab olema üle 60 episoodi.

Minult on küsitud: oled sa siis leidnud midagi uut? Kas nende pea kahe tuhande aastaste õunte lõhn ikka veel inspireerib? Pean ütlema, et mind isiklikult küll ja loodan, et ka minu vaatajaid. Aga mis siis konkreetselt?

Esimeseks suureks avastuseks oli see, et lugedes apostlite kirju me lähtume tavaliselt oma enda koguduse suurusest ja probleemidest. Olen juhtinud eluaeg kogudust, mille suurus kõikus 160-200 liikme vahel. Arvestades seda, et algkogudusel jäi pärast Jeruusalemma templi hävitamist üle vaid kodudes koguneda, sai kokkutulnute hulk enamasti olla 40 ja 60 inimese vahel.  Sellise hulgakese juhtimisel ja elul on aga hoopis teistsugune dünaamika. Ja siit ka paljude apostlite kirjade manitsuste iseloom ja tonaalsus. Näiteks apostel Pauluse korraldusel: „Olgu naised koguduses vait…” (1Ko 14:34) võib olla erinev  tähendus perekondlikus ringis või liturgiliselt korrastatud suurel jumalateenistusel. Seda enam, et naiste avalikku palvet ja prohveteeringuid apostel ei piira. (Vt Mõtisklus 30. Naiste vaikimisest)

Teiseks avastuseks oli asjaolu, kuivõrd sügavalt mõjutas algkoguduse kogunemisi kreeka-rooma kodudes praktiseeritav õhtu- vahel ka peosöömaaegade praktika. Enamasti oleme käsitlenud juutide paasasöömaaja mõju kristlikule leivamurdmisele. Kuid nii Ida- kui Lääne-Rooma riigis oli tavaks pärast tööpäeva koguneda pidulikele söömaaegadele. Kõigepealt söödi pearoog, seejärel toodi tänu ja vahel isegi ohvreid maja jumalatele, sellele järgnesid magusroad ja vestlused majanduslikel, poliitilistel ja filosoofilistel teemadel. Sellise harjumuspärase korra raamistikku sobis loomulikult nii algkoguduslik armastussöömaaeg kui leivamurdmine ja sellele järgnevad õpetused. Kuid sellest asjaolust tekkis ka probleeme, millele apostel pidi karmilt reageerima: „Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks.” 1Ko 11:34 (Vt 26. Vaidlusi Issanda laua küsimuses).

Need on vaid mõned nopped algkoguduse rikkalikust pärandist kaasaegsete uuringute valgusel. Siit võib leida vastuseid nii tänastes kodugruppides tekkivatele küsimustele kui ka suurte koguduste juhtimiseks vajalikku inspiratsiooni.

Ees seisavad veel vaatlused ristimise, kateheesi, meeleparanduse, abielu, perekonnaelu, seksuaalsuse, ametite, haigete salvimise ja surnute matmise kohta. Loodan, et sinagi leiad neist mõtisklustest värske õuna lõhna. Kuna mõtisklused jäävad enamasti 6 minuti raamidesse on nad hästi kasutatavad mõne pikema piiblitunni raamides.

Kuid üle kõige juhtigu meid Issanda Vaim, kes muistse lauliku suu läbi ütleb: „Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

Leia YouTube’ist Joosep Tammo kanal: https://www.youtube.com/c/JoosepTammo

Terve linkide loetelu on kättesaadav kodulehelt: http://38698.edicypages.com/kogudusest/algkoguduse-kujunemisest