Läbi ajaloo on kristliku koguduse üks peamisi tegevusvorme olnud jumalateenistus. EKB Liidu (edaspidi: Liidu) kogudustes ja vabakirikutes laiemalt puudub jumalateenistuste läbiviimiseks kindel vorm, võrreldes traditsiooniliste kirikutega, kus järgitakse väljakujunenud liturgiat. Ometi on igal kogudusel oma väljakujunenud tava, kuidas jumalateenistused on üles ehitatud.
Võime märgata, et Liidu koguduste jumalateenistuslikud vormid on ajas muutunud ja need on koguduseti üsnagi erinevad. Kõige suuremat vormi muutust esiletoova jumalateenistuse elemendina võib nimetada koguduse ühislaulu, mille puhul 1997. aastast kasutusel oleva lauluraamatu „Vaimulikud laulud“ (VL) kõrvale on lisandunud väga palju uut repertuaari. Sellest olukorrast mõjutatuna arenes ka minu lõputöö teema, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Liidu koguduste jumalateenistuste ülesehitusest ja uurida, millised jumalateenistuslikud vormid meie kogudustes tänapäeval esinevad. Samuti soovisin välja selgitada, milliseks on kujunenud ühislaulu vormid ja kuivõrd on jumalateenistuse ülesehitus ning ühislaulu repertuaar ajas muutunud. Tööga kaasnes praktiline eesmärk: koguda infot Liidu kogudustes viimase 25 aasta jooksul pärast VL-i väljaandmist ühiselt lauldavate eesti autorite laulude kohta, mis annaks sisendi uue ühiselt kasutatava noodikogu valmimisse. Koguduse juhtidele mõeldud küsimustikule vastas 33 kogudusejuhti ning muusikatöö juhtide küsimustikule 32 muusikatöö juhti.
Traditsiooniline, karismaatiline, uuenduslik
Kuna jumalateenistuste vorm on kujunenud väga mitmekesiseks, on keeruline ja ehk ka meelevaldne neid kategooriatesse asetada. Lõputöö raames toetusin jumalateenistuste vormi ja üldpildi kirjeldamiseks Briti baptisti teoloog Christopher J. Ellise viiesele mudelile, mis pärineb autori praktilise jumalateenistuse juhtimise käsiraamatust „Jumala läheduses“, ning Toivo Pilli kolmesele tinglikule kvalifikatsioonile (sõnakeskne, karismaatiline, uuenduslik). Kategooriad said järgmised:
• Traditsiooniline – jumalateenistuse keskmes on Jumala sõna ja jutlus on selle kulminatsiooniks.
• Karismaatiline – kesksel kohal innustav kõneleja, osalejaid julgustatakse kaasa laulma ja palvetama, olulisel kohal kaasaegne ülistus (laulude ja palvetega vahelduv osa).
• Uuenduslik – püüd osalejaid kaasa haarata (esitades kuulajatele küsimusi), jutlus kergesti jälgitav, arutlus väikerühmades, kasutuses audio- ja videovahendid jne.
Analüüsi käigus leidsin, et Liidu koguduste jumalateenistused ei toimu üldjuhul kindlaks määratud kava põhjal. Pigem järgitakse koguduses väljakujunenud praktikaid ja teenistusest püütakse luua ühtne tervik. Kõikide koguduste jumalateenistuse kavades on esindatud selle põhielemendid: palve, Pühakirja lugemine, jutlus, vaimulik laul. Samuti on üsna tavapärane jumalateenistuse elementide järjestust muuta. Koguduste jumalateenistuste vorm on üsna mitmekesine. Enam kui poolte puhul esineb siiski jumalateenistuse n-ö traditsioonilisi vorme, kus jumalateenistuse keskmes on Jumala sõna ja kulminatsiooniks jutlus. Karismaatilisi jooni esineb 33% puhul, kus jumalateenistuse oluline element on ülistus. Leidub ka väike osa n-ö uuenduslikke kogukondlikke kogudusi, kus puudub tavapärane jumalateenistuse ülesehitus. Kuna jumalateenistuse vormi kategooriad on omavahel põimunud, leidub ka uuenduslik-traditsioonilisi ja traditsioonilis-karismaatilisi jumalateenistuse vorme. Võime nõustuda, et sõltumata jumalateenistuse vormilisest ülesehitusest, on kõigi koguduste eesmärk jumalateenistusel ühiselt Jumalat austada. Usun, et Liidu koguduste jumalateenistuste omanäolisus on rikkus, mis toob esile Jumala riigi olemuse.
Kuivõrd on jumalateenistus ajas muutunud?
Enamikus kogudustes on jumalateenistuste ülesehitus ajas mõnevõrra muutunud või on jätkuvas muutumises. Vähem on kogudusi, kes ei ole muutusi täheldanud. Üksikud kogudused ei näe ka vajadust jumalateenistuse ülesehitust muuta. Kõige suuremat muutust nähakse koguduse muusika ja ühislaulu valdkonnas. Kuna ühislaulu temaatikat on ka varem uuritud, tõin teadlikult sisse võrdluse Ene Paldre 2002. aastal ja Kairi Normaku 2008. aastal tehtud uuringutega. Võrdluses tuli esile, et ühislaulude valik ei ole tänapäeval enam pastori, vaid pigem ülistusjuhi ja jumalateenistuse juhataja vastutus. Ühislaulude varasem, suhteliselt spontaanne valimine on muutunud planeeritumaks. Vähenenud on koorimuusika osakaal ja kasvanud on ülistusmuusika osakaal. Lauluraamatut VL kasutatakse varasemast vähem. Praeguseks on lisandunud palju eesti autorite loodud laule, mis kinnitab uue noodikogu vajalikkust.
Ühislaulu vormid tänapäeva jumalateenistuses
Peamisteks ühislaulu vormideks on kujunenud: ühislaul (lauldakse ainult VL-ist pärit laule); ülistus (lauldakse ainult kaasaegseid ülistuslaule, sh eesti autorite ja välismaalt tõlgitud laule) ning nende kahe kombinatsioon ühislaul-ülistus (lauldakse nii VL-i laule kui ka kaasaegseid ülistuslaule). Kõige vähem on neid kogudusi, kus kasutatakse vaid VL-i laulikut. Järgnevad kogudused, kus kasutatakse üksnes uuemaid ülistuslaule. Kõige rohkem on kogudusi, kus lauldakse nii VL-i laule kui ka uuemaid ülistuslaule. Terminit „ülistus“ mõistetakse jätkuvalt erinevalt. Koguduse praktikas peetakse ülistuseks pigem ülistuslauludest koosnevat jumalateenistuse osa, mis on põimitud piiblilugemiste ja palvetega. Ühislauluks nimetatakse lihtsalt koos laulmist kas jumalateenistuse alguses, korjanduse ajal või lõpulauluna. Ühislaulu vormide ja stiilide suhtes esineb aeg-ajalt eriarvamusi ning on mõisteid, millest ei saada alati ühtmoodi aru. Siiski on kogudustel tahe luua jumalateenistusest keskkond, mis võimaldab inimestel kohtuda Jumalaga, kasutades ühislauluna nii hümne kui ka ülistuslaule. Meie tegevus paratamatult kujundab meid, mistõttu on oluline hoida muusikalist mitmekesisust. Sellega anname võimaluse inimestel kogu hingest ülistada ja õpime nägema, et ülistus on palju enamat kui see, mis ainult meie hinge puudutab. Apostel Paulus õhutas kogudust: …vaid saage täis Vaimu, lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule, lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale (Ef 5:18‒19). Kokkuvõtteks võib öelda, et kogudused on küll erinevad, kuid enamik neist on uuenemisprotsessis. Püütakse leida viise, mis aitaksid kogudusel jumalateenistusel enam kaasas olla.
Kokkuvõte jumalateenistusel enim lauldavatest eesti autorite lauludest
Lõputöö üks praktiline eesmärk oli koguda infot kogudustes ühiselt lauldavate eesti autorite viimase 25 aasta jooksul loodud laulude kohta. Kokku nimetati 28 autorit. Kõige enam mainitud autor oli Timo Lige (36 vastanut), järgnesid Juhan Ungru (17), Joonas Alvre (16), Raili Lilleorg (15), Andrus Lukas (10). Ülejäänud autoreid märgiti alla 10 korra. Muusikagruppidest toodi välja Püha Müristus ja PP ansambel. Laule kogunes 73. Viis sagedasemat olid: „Siin Sinu ees“ (Ungru); „Jeesus, Jeesus“ (Alvre); „Ma tõstan silmad“ (Lilleorg, Alvre); „Puhasta“ (Ungru); „Sinu ligiolus“ (Lige).
Enamik neist on praegu tegutsevate ülistajate looming. Mõni autor on ka ise oma loomingu virtuaalsel kujul kättesaadavaks teinud. Igal juhul on ühine süstematiseeritud noodikogumik hädavajalik tööriist nii koguduste pastoritele kui ka muusikatöö juhtidele/ülistajatele. Loodan, et töö käigus kogutud laulud on lisaväärtus, mis annab hoogu uue noodiraamatu valmimisse.
Aeg ja ruum Jumalaga kohtumiseks
Töö kirjutamise ajal avastasin, kuivõrd meid ümbritsevad vormid meid tegelikult mõjutavad ja kujundavad, ilma et me seda alati teadvustaksime. Loodan, et käesolev lõputöö annab võimaluse Liidu koguduste kontekstis nii töötegijatel kui koguduse liikmetel mõtestada jumalateenistuse tähendust ning leida kogudusele sobivaid vorme, mis loovad erinevate inimeste jaoks aja ja ruumi Jumalaga kohtumiseks.
Täispikka versiooni seminari lõputööst „Jumalateenistuse vormid ja ühislaulu roll Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt, valides menüü „Vilistlased ja lõputööd“.
