Pühapäeviti kell 10 koguneb Tartus, Toomemäe nõlval paiknevas Agape kohvikus kümmekond noort täiskasvanut ja paar põngerjat. Tegemist on Ruut koguduse palveajaga. Pool tundi hiljem algab pannkookide söömine ja kell 11 teenistus. Pühapäeviti käib kohal umbes 15 inimest ning tihti on nende seas usu uudistajaid, kes on esimesi kordi koguduse keskel. Kogudus on külalislahke ja on kaks ja pool aastat vana.
Oma südameasjaks peab Ruut kogudus jüngerlust. Kogudusejuhid annavad selles osas eeskuju ja veedavad regulaarselt jüngerlikku aega meestega, kellele Jeesuse õpetust edasi anda. Terve Ruut kogudus läbis KUSis jüngerluskursuse ning proovib ise ja aitab teisi teha samme jüngerlusskaalal: -1 – otsija, 0 – alustaja, 1 – paigaltammuja, 2 – endaga hakkamasaaja, 3 – paljundaja, 4 – paljundajate paljundaja.
- Mis on see, ilma milleta Ruut kogudust enam ette ei kujutaks?
Anna Maria: Ruutu ei kujutaks ette ilma selle soojuseta, millega iga inimest alati tervitatakse uksest sisse tulles, kõigi nende inimesteta, kes moodustavad Ruut koguduse, ja muidugi pannkookideta ning perekondliku pühapäevase hommikusöögita.
Eduard: Kui tahta Ruut kogudust iseloomustada, siis need omadussõnad oleksid hubane, õdus, vastuvõtlik, lahke ja kodune. Ei kujutaks ette, kui Ruut kogudus oleks ühtäkki väga tõsine ja pidevat korrektsust nõudev kohtumispaik, kus muuhulgas leivamurdmise juures rõhutataks selle “rituaali” morbiidsust ning unustataks tähistada meie päästet. Kindlasti annavad Ruut kogudusele tema ilme need inimesed, kes selle koguduse moodustavad ning kes selle hubasuse ja mõnusa keskkonna loovad.
Ragne: Lisaks juba öeldule, praktiliselt igal meie kogunemistel (teenistusel, kodugrupis vm) on suur roll aruteludel. Meile meeldib, kui kõik saavad kasvõi väiksemates gruppides käsitletavat teemat enda jaoks läbi mõtestada ja koos leida vastuseid, kuidas kuuldut nüüd praktikasse panna
Jakob: Avatud meelsus inimeste suhtes, kes on usuvõõrad. Kodune õhkkond – see tähendab, et tuleme kui koju, mitte kui kirikusse.
Reelika: Hubasus, kodusus, heas mõttes lihtsus just teenistuse ülesehituse osas, Ruudu inimesed. Muidugi ka ühine pannkookide söömine, mis mõne jaoks on hommikusöök, teise jaoks mõnus osadusaeg ja võimalus elu jagada. Kõik kokku on üks väga mõnus keskkond, kuhu on alati hea tulla ning milleta Ruut kogudust ette ei kujutaks.
- Ruut kogudus käib pühapäeviti koos Agape ruumides. Kirjeldage oma koostööd Agapega.
Anna Maria: Ma arvan, et koostöö Agape kohvikuga on üks suur osa sellest, kuidas me kogudusena saame kõnetada noori ja oma peamist sihtgruppi – Tartu üliõpilasi. Agape kohviku üritused loovad suurepärase pinnase uute kontaktide tekkimiseks ja inimeste kutsumiseks samasse juba tuttavasse keskkonda ka jumalateenistusele. Lisaks sellele on koostöö Agape juhatuse ja vabatahtlikega alati sujunud väga meeldivalt – suures pildis on ju meil Agape kohvikuga sama missioon.
Eduard: Agape misjoniorganisatsioon on kindlasti olnud Ruut koguduse rajamisest saadik meie kindel koostööpartner. Ruut koguduse meeskond saab teatud sagedusega kokku Agape meeskonnaga, üheskoos jagame mõtteid, visioneerime, vaatame tulevikku. Kindlasti ei oleks Ruut kogudus täna selle näoga nagu ta on ilma Agape toetuseta. Agape meeskonnaliikmed käivad Ruut koguduses regulaarselt kõnelemas ning panustavad kaasa meie üritustel, sealhulgas organiseerime ühisüritusi.
- Jutustage mõne inimese usuteekonna lugu, kelle olete ristinud.
Karl Erich: Ma sattusin Tartusse õppima ja elama 2022 sügisel. Ma ei teadnud esialgu, kuhu kogudusse minna, aga siis mu onupoeg kutsus mind Ruutu. Täiesti ootamatult ta kirjutas mulle mu teisel laupäeval Tartus ja pühapäeval me läksime koos. Mind võeti väga sõbralikult vastu ja tundsin kohe, et see on kogudus, kuhu ma tahan jääda.
Mõned nädalad hiljem mulle usaldati mõnel pühapäeval slaide näidata ja ruumi hommikul paika tõsta ja isegi helipulti õppida, kuigi seda ma pelgasin. 2023. aasta alguses ühel pühapäeval ülistuse ajal tuli Eduard mu juurde ja küsis minult, kas ma ei tahaks ristitud saada, ja ma vastasin, et tahaks. Seega mõned kuud hiljem, märtsi alguses, sain ma Ruudus ristitud. Ma olen oma ristimise lugu pigem igapäevaseks nimetanud, sest see pole pealtnäha midagi nii suurt või elumuutvat. See aasta, mis ristimisele järgnes, on olnud midagi ülimalt erilist. Ma olen kasvanud usus ja inimesena väga palju ja tagantjärele vaadates näen, kuidas Jumal on mind hoolikalt siia juhtinud. Ma olen ülimalt tänulik kõigile inimestele mu ümber, kes kuulasid Jumala häält ja minusse panustasid.
Ma olen nüüd Ruudus kaasa teenimas ka helipuldis, mida ma poleks kunagi arvanud, ja mul on olnud ka suur privileeg võtta osa Futuurumi programmist. Väga võimas on näha, kuidas kogudus on kasvamas ja Jumal on meie kõigi elus aktiivselt töötamas. Ma olen väga elevil, et näha, mis on tulemas järgmiseks nii mulle, Ruut kogudusele kui ka kogu Eestile ja maailmale meie ümber.
- Teie eestpalvekogudus on tänavu Tartust võrdlemisi kaugel, Eesti läänekaldal asuv Mäevalla palvela (Ridala koguduse osakond), Milliseid väljundeid olete sellele partnerlusele plaani võtnud?
Eduard: Kindlasti eestpalvekoguduse kõige tähtsam osa – nagu nimi ka ütleb – eestpalve. Teades, et teine kogudus hoiab meie kogudust igal pühapäeval palves ning meie nõndasamuti toome nende koguduse mured ja rõõmud Jumala ette, paludes Jumala juhtimist nende pühapäevasteks ja nädalasisesteks koosviibimisteks. Olemegi jaganud kirja teel vastastikku oma koduse tegemiste ning murede kohta, mis on parajasti aktuaalselt. Lisaks plaanime minna külla Mäevalla palvelasse, et ka füüsiliselt osadust jagada.
- Te teete leivamurdmist igal teenistusel. See on tihemini kui enamik EKB Liidu kogudusi. Kuidas jõudsite selleni?
Anna Maria: Lugesime Ap 2. ptk-st, kuidas algkoguduses toimus leivamurdmine ja koguduse rajamise käigus leidsime, et see on suurepärane eeskuju viimaks meie fookust kogudusena ja ka iga üksikisikuna võimalikult sagedasti Jeesuse ristitööle ja meie pääste alusele.
Eduard: Kogudusena leiame, et on oluline pidevalt endale meelde tuletada ja läbi katsuda, mis kohal paikneb Jeesus minu elus. Kui vaid kord kuus jõuad endas läbi mõtestada selle, kas järgid ka igapäevaelus Jeesuse õpetust ning kas rajad iga päev oma elu Tema päästele, siis võib juhtuda, et ülejäänud kuu liugled niisama pühapäevast pühapäeva. Leivamurdmine tähendab meie jaoks meenutamist, usu kinnitamist ning pääste tähistamist.
- Millega on Jumal Ruut kogudust õnnistanud?
Anna Maria: Kindlasti kõigi nende eriliste inimestega, kes Ruudu moodustavad, olles teeniva südame ja armastava olekuga. Koguduse juhtidega, kes siiralt igatsevad ise Jumalat iga päevaga rohkem tundma ja järgima õppida ja nakatavad selle meelsusega taas ja taas ka kõiki teisi. Agape kohvikuga suurepärase koostööpartnerina ja ühtlasi nende hubaste ruumidega, mis aitavad palju kaasa sooja ja perekondliku õhustiku loomisel. Paljude sõpradega, kes teistest kogudustest toetavad ja elavad kaasa Ruudu tegemistele.
Eduard: Jumal on õnnistanud sellega, et Ta on andnud meile võimaluse olla paljudele toeks, neid varustada nii vaimulikult kui ka kõige muuga, ka toidusega. Vast kõige suurem tänu ongi selle eest, kui näeme, et Jumal on meid, Ruut kogudust, usaldanud paljude noorte inimestega, et me pakuks omalt poolt neile hoolt ja juhtimist. Seega Jumala usaldus Ruut koguduse vastu on meile tõelise õnnistuse näidik.
Ragne: Eelnevale lisaks: tänaseks õnnistuseks võib pidada ka seda, et oleme väike kogudus. Iga pühapäev koguneme kell 10 palveajaks ning jõuame kuulata igaühe tänu- ja palvesoove. Samuti võtsime 98% osalusega KUS-i kursust “Kahesuunaline jüngerlus”, mille juurde ikka oma plaanides, aruteludes ja õpetuses viitame. Kuna oleme väiksed, teeme asju vähem, aga mida teeme, seda suurema osaluse ja kindla eesmärgiga.
Jakob: Huvitaval kombel on Ruut kogudusse tulnud päris palju pastoriperede lapsi. Me ei ole seda kuidagi teadlikult teinud ja kutsunud, aga rõõm, kui oleme neile saanud pakkuda vaimulikku kodu. Samuti on meie keskel pidevalt mittekristlikke noori. Vahel satutakse ka lihtsalt uudistades meie keskele. Usun, et see annab evangeelses mõttes särtsu juurde, kui näeme inimesi Jumalani jõudmas.
Reelika: Väga tihti mõtlen sellele kui tänulik Ruut koguduse eest olen! Selle eest, et Jumal selle teekonna meie südamele pani ning meid selles kõiges juhib. Meil on tugev meeskond, ägedad liikmed ja tihti uusi noori, kes Ruutu uudistama tulevad.
Üks suuremaid õnnistusi on minu jaoks see, et tunnen Jumala juhtimist meie koguduse üle nii suurtes kui väikestes asjades. Vahel on ikka enda sees kahtlusi ja muret kuid igal korral on Jumal näidanud, et temal on plaan ja lahendus kõiges! Iga valdkonnas jaoks on olemas õige inimene, ikka ja jälle siseneb uksest uusi noori. Nii on Jumala juhtimist näha pisikestes ja suurtes asjades, mille üle endal võim puudub.
- Kuidas näeb praktikas välja Ruut koguduse juhtimine? Kes ja kuidas langetab suuremaid otsuseid?
Anna Maria: Juhtkonnas arutatakse läbi üldised suunad ja lähenemised, koguduse pastorid ja ka teised juhatuse liikmed arutavad omavahel jooksvaid küsimusi. Palju sisendit küsitakse ja antakse ka kodugrupi, pühapäevaste teenistuste arutelude ja ka üks-ühele kokkusaamiste kaudu erinevate koguduse liikmete vahel. Lisaks on ka õpetuse töögrupp, kus pannakse paika jutluste teemasid. Suuremad kogudust puudutavad otsused võetakse vastu üldkoosolekul.
Eduard: Kindlasti on oluline osa selles, et ei tunnetata liigset hierarhilist struktuuri. See tähendab, et igal koguduse liikmel on justkui omanditunne, teades, et kogudus pole mingi eraldi instituut, mida me ülistame või ehitame, vaid kogudus oleme meie kõik koos. Seega olenemata sellest, et pastoritel on teatud määral suurem vastutus ning juhiroll, siis igaühel on õigus ja ka tegelikult koguduse liikmena vastutus koguduse elu edendamisel.
- Veel midagi teile olulist, mida tahaksite lisada?
Eduard: Ruut kogudus on jüngerlik kogudus ning teiselt poolt ka läkitav kogudus. Me tahame kasvada pidevalt Jeesuse jüngritena ja seejuures ka jüngerdada teisi meie ümber. Näeme noori tulemas meie kogudusse keskkoolis või ülikoolis õppimise ajal ning teame, et mõne aasta pärast läkitame mitmed nendest taas edasi, kui nad peaksid Tartust jälle ära kolima. Tahame olla kindlad, et oleme andnud edasi seda õpetust, mida Jeesus meile jagas ning et läkitame “kõike maailma” tõelisi Jeesuse jüngreid.
Ragne: Vahel küsitakse, et kuidas on meil nii palju ettevõtlikke noormehi. Siinkohal võib vaadata meie ägedate pastorite poole – Jakob ja Eduard – kes väga palju panustavad nendesse, võttes aega meeste hommikuteks, käivad koos trennis või taliujumas, helistavad (meestel on ka vahel väga pikad kõned!), kutsuvad endaga üle-Eestilistele koguduste üritustele ja tõenäoliselt veel midagi. Nagu Eduard ütles, siis tõesti jüngerlus on see, mida oma missioonina tunneme ja milles proovime aina areneda. Kui vaja, loome ühise keskkonna, kus üliõpilased saavad koos õppida või kui vaja, istume noore üliõpilasega maha ja räägime, kuidas elus esimest korda eelarvet koostada ja oma finantse planeerida. Praktilised elu osad pole kaugel vaimulikest teemadest – vaatleme elu kui tervikut ja püüame selliselt ka jüngerlust vaadata, üksteist toetades ja koos Jumalat ülistades.
