Madis Kivisild, Mähe baptistikoguduse pastor

Sooviksin kõnelda viimasest, aga võib-olla ka kõige esimesest asjast, mis oli Jeesuse südamel tema maapealse teenimise kestel. Ma usun, et see on Jeesuse südameigatsuste hulgas tänase päevani väga kesksel kohal.

Jeesus jätab jüngritele vihje

Kui vaadata kõigi nelja evangeeliumi lõppu, siis leiame sealt valiku viimaseid sõnu ja mõtteid, mida Jeesus oma õpilastest lahkudes väljendab.

Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni (Mt 28:19j).

Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:15j).

Luuka evangeeliumi lugu lõpeb Apostlite tegude alguses: Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud: „Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?“ Tema aga ütles neile: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“ Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest (Ap 1:6–9).

Johannese evangeeliumi lõpus küsib Jeesus Peetruselt kolm korda: kas sa armastad mind? Ja kolm korda jagab ta Peetrusega midagi, mis on eriliselt tema südamel: Sööda mu tallesid! Hoia mu lambaid kui karjane! Sööda mu lambaid! Sina järgne mulle! (Jh 21:15–22).

Kui kõik neli ülestähendust räägivad samast Jeesusest enam-vähem samal hetkel, siis joonistub välja Jeesuse igatsus, et tehtaks jüngreid. Evangeeliumi kuulutamine on suunatud pikaajalise eesmärgi poole – jüngerdamisele, nagu sellest praegusel ajal räägitakse. Väidetavalt on sellest tänapäeva koguduses kõige suurem puudus. Jüngerdamine tähendab meie arusaamist mööda protsessi, mis järgneb kellegi pöördumisele, mille käigus kogenum kristlane aitab uuel kristlasel vaimulikult kasvada ja püsima jääda. Tulemuseks peaks olema küps kristlane.

Olen mõelnud, et kuidas seda siis teha? Praktikas võib see tähendada mitmesuguseid asju, näiteks:

• Isiklikke vestlusi, kristluse sügavamat tutvustamist,
• Jumala nõuete ja seaduste tutvustamist,
• Kristlikku kombeõpetust ja instruktaaži,
• Koguduse teenistustest osavõtmise jälgimist ja julgustamist.

Jeesuse töötasu ja motivatsioon

Ma püüan tabada seda, mis nimelt põletas Jeesuse südant, kui ta neid viimaseid sõnu ütles. Jeesus ise ja Piibel laiemalt annab arvukalt selgitusi, milleks Jeesus üldse tuli. Toon mõned valikulised näited.

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16).

Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut (Lk 19:10).

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28).

Sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest (Ilm 5:9).

Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. Ja neid hüütakse „Pühaks rahvaks“, „Issanda lunastatuiks“. Ja sind hüütakse „Otsituks“, „Linnaks, mis pole maha jäetud“ (Js 62:11).

Millist tasu tuli Jeesus otsima? Mida ta õigupoolest taotles (ja siiani taotleb)?

Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind. Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist (Jh 17:20–24).

Äratundmine, lähedus, armastus. Kas pole see kogu jüngrite tegemise mõte? Kas pole sellega kokku võetud kõige peamine, mida Jeesus jüngerdamisest ootab? Aga kuidas teha jüngreid nii, et sünniks just see – intiimsus, usaldus, Jumala tundmine. Kas tuleks rääkida uutele kristlastele, mida tohib ja mida ei tohi? Selgitada, et meie koguduses on riietumise tavad? Tutvustada Piiblit kaanest kaaneni? Kuidas siis Jeesus ise oma jüngreid jüngerdab?

Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest (Jh 10:11–13).

Tööohutuse eeskirjades tuleks tingimata pidada esmaseks karjase kui töötaja elu ja tervist. On mõeldamatu eeldada, et valvur jätaks tööpostil elu valveobjekti eest. Aga Jeesuse lambad on Jeesuse omad. Pealegi, ta ei karjata neid eesmärgiga saada neist mingisugust kasu. Nemad ongi kasu, lambad ongi tasu!

Äratundmine süveneb

Viie tuhande mehe toitmise loos veenab Jeesus jüngreid hea karjase laulu, psalm 23 kaudu. Pärast misjoniretke viib Jeesus jüngrid üksildasse paika hingama, aga rahvahulk jookseb neile järele. Peagi selgub, et pinged on õhus ja avalik kord ohus. Jeesus teab, mida kavatseb teha. Keset mürglit, kus pole puhkust, paneb ta inimesed haljale aasale lebama. Ta katab laua, kõhud saavad täis. Ta annab hingamise, kosutab hinge. Ta õpetab, juhib õiguse rööbastesse. Tagatipuks tuleb jüngrite juurde keset öist tormi kasvõi mööda vett ja ütleb: ärge kartke, Mina Olen! Ta kasutab valitsuskeppi, kui vaigistab välise tormi. Ta kasutab karjase saua, kui tõmbab Peetruse välja tema uskmatuse august.

Kuidas Jeesus meid jüngerdab? Õigupoolest samamoodi. Loeme psalmist 23:

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

Haljale aasale paneb ta mind lebama,

hingamisveele saadab ta mind;

tema kosutab mu hinge…

Sama „hingamise“ sõnaga on heebrea keeles 1Aj 28:2 ja Ps 132:8–14 tähistatud Issanda laeka hingamispaik ehk sisuliselt kõige püham paik. Kas sa viibid seal? Kas lased end hingamisse asetada ja kosutada? Sellest algab jüngerdamine ja jüngriks olemine. Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28).

Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast… Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides (Ps 32:8). Alles armastuses ja äratundmises toimib noomimine ja õpetus. Jeesuse südame lähedal omandame tema silmavaate ja perspektiivi. Seda juba sõnadega selgeks ei tee, aga hea karjane teab, millest alustada.

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;

su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.

Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;

sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.

Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad…

Alles kõige selle järel tuleb meie vastus – äratundmine, usaldus ja armastus!

…ja ma jään Issanda kotta eluajaks!

Jeesus jüngerdab nii, et tema ise on hea karjane! Varaseimad pildid Jeesusest 3. sajandil kujutavad teda kui karjast. Jeesus annab oma elu lammaste eest. Jeesus ei ole palgaline, tema motivatsioon pole muus tulus ega tasus kui lammastes! Jeesus ei öelnud ka Peetrusele, et kui sa armastad mind, siis palveta rohkem, loe rohkem Piiblit, maksa ikka kümnist. Ta ütleb: Sööda mu tallesid!, Hoia mu lambaid kui karjane!

Kas oled poeg või palgaline?

Kuidas mina seda teen? Jeesus seab mulle muidugi eeskujuks ennast, mitte palgalist! Aga lambad pole ju minu omad. Kadunud poja vennale ütleb isa: saa aru kõik, mis on minu, on sinu (Lk 15:31). Jeesuse perspektiivist võiks öelda: sa oled minu kaaspärija, kas sa hindad pärandit, mida ma tulin lunastama ja pärima? Kas sa armastad mind? Kui ma ei jüngerda ega teeni Jumalat armastuse pärast, siis toimub see paratamatult ikkagi mingi tasu pärast.

Võib-olla tahan ma taevasse saada, pääseda põrgust. Kui Jeesus oleks sellest lähtunud, poleks ta maailma tulnud.

Võib-olla soovin taevas endale suuremat palka või aaret. Kuid kas mulle piisaks ka Jeesusest? Kas poleks mistahes muu ihaldusobjekt taevasse astudes otsene solvang Jumala aadressil, kes on kõigi andide andja ja on iseendagi loovutanud minu pärast.

Võib-olla teenin ma Jumalat, sest tahan kogeda palvevastust või kogeda õnnistust ja head käekäiku siin elus? Võib-olla teeningi ma Jumalat eesmärgiga kogeda Jumala heakskiitu ja psalmis 23 antud tõotusi. Kuid seesama ongi juba tagurpidi motivatsioon. Kõige ehtsam vanema venna lõks kadunud poja loos ja kõige kindlam kibeduse allikas.

Eks ole see kõik meile õõvastavalt tuttav… Ja kui mulle tundub, et ma motiveerivat tasu ei saa, siis pole ka mõtet pingutada… minust on saanud palgaline! Kust siis võtta vaimujõudu armastamiseks ja jüngerdamiseks?

Psalm 23 ja hea karjane peab minu reaalsus olema enne. See on Jumala plaan sinu jaoks – hoida sind kõige pühamas paigas, lõpuni välja ja edasi! Sina oled tema eesmärk ja motivatsioon, mitte tuluteenimise vahend! Jumala armastus, hingamine ja osadus peab minu sees olema enne. Sellest äratundmisest tuleneb jüngriks olemine ja jüngerdamine. Nimelt sellest hakkab maailm ära tundma, et Isa on Jeesuse läkitanud nende jaoks (Jh 17:21)! Jüngerdamine ei tähenda ju inimeste ühendamist minuga, vaid iga hinna eest ja ainult Jeesusega, Hea karjase endaga. Igasugune hingerikkus rajaneb ainult sellele.

Ära jäta end ilma Jumala armust!

Heebrea kirjas on hoiatus: valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks, et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse. Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis (Hb 12:15–17).

Ära jäta end ilma Jumala armust. Valva, et ka keegi teine ei jääks ilma Jumala armust! Eesavi süda ei osanud hinnata pärandit, vaid pani selle panti muude asjade nimel. Kuna ta süda ei hinnanud Jumala lepingut ja osadust kõige tähtsamaks, ei suutnud ta meelt parandada ka hiljem. Taevas on tulevikus need, kelle süda ja kelle aare on taevas juba praegu. Seal on need, kes on Jeesuse lähedust pidanud kallimaks, kui kõike muud. Teiste jaoks oleks taevas ju nagunii pettumus. Luciferi jaoks oli ka.

Jeesus on hea karjane! Jeesuse süda põleb täna sinu järele! Täna tahab ta olla sinu hea karjane – sellest algab kõik! Las Jeesus jüngerdab täna sind! Pärast seda pole jüngerdamine enam mingi kunst!

Kas sa oled lasknud tal panna end aasale lebama?

Kas oled viibinud temaga kõige pühamas paigas, hingamises?

Kas oled lubanud temal kosutada oma hinge?

Kas oled kuulanud tema häält, kui ta püüab sind suunata õiguse rööbastesse?

Kas sa oled kogenud, kuidas ta on sinuga surmavarju orus?

Kas sa oled kogenud tröösti, kaitset ja väljaaitamist kitsikusest? Või oled ikka veel selle keskel?

Kas su laud on kaetud ja karikas täis?

Kas sa võid öelda, et ainult headus ja heldus järgivad sind?

Taotle seda, see on Jumala tõotus! Ta ei taha sind palgaliseks, vaid pojaks ja pärijaks! Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde! (Jh 14:18).